Kõige tervislikumad seemned maailmas – TOP6

Seemnetes on kõrges kontsentratsioonis vitamiine, mineraale, valke, eeterlikke õlisid ja kasulikke ensüüme. Seemned on elav toit, on ju seemnes olemas kõik vajalik uue taime kasvamiseks. Seemneid on kõige kasulikum süüa toorelt. Seemneid võib süüa tervelt, neid võib leotada või ka jahvatada. Leotatud seemnetest on hea teha taimseid piimasid. Friteerimine jms kuumtöötlemine hävitab palju kasulikke aineid.

Kõige kasulikumad seemned maailmas1. Chia seemned

Olulised faktid Chia seemnete kohta:

  • 2,5 korda rohkem valku kui aedubades
  • 3 korda antioksüdante kui mustikates
  • 3 korda rohkem rauda kui spinatis
  • 6 korda rohkem kaltsiumi kui piimas
  • 7 korda rohkem C-vitamiini kui apelsinis
  • 8 korda rohkem oomega-3 rasvu kui lõhes
  • 10 korda rohkem kiudaineid kui riisis
  • 15 korda rohkem magneesiumi kui brokolis

Chia seemned võivad vähendada liigesevalu, on abiks kaalulangetamisel, annavad palju energiat ja kaitsevad meid diabeedi ja südamehaiguste eest. Chia seemned on gluteenivabad, mis teevad nad asendamatuks tsöliaakia all kannatavatele või gluteeni talumatusega inimestele.

Chia seemned võivad suurendada veres pika ahelaga oomega-3 rasvade sisaldust kuni 30% võrra, ütleb värske uuring ( Appalachian State University ja University of North Carolina).

Chia seemned on hea alfa-linoleenhape, teatud tüüpi lühikese ahelaga omega-3 rasvhapete allikas. Lisaks on viimased uuringud toonud välja, et chia seemned parandavad aju funktsioone, kaitsevad maksa ja on tõhusad isegi depressioon või reumatoidartriit vastu.  Osta siit chia seemned.

2. Kanepiseemned

Üha rohkem inimesi on avastamas kanepiseemnete kasulikkust.

Kanepiseemned sisaldavad:

  • kõik 20 aminohapet, sh 9 asendamatut aminohapet, meie keha ei suuda toota
  • kõrge valgusisaldusega lihtsaid valke, mis tugevdab immuunsust ja tõrjuvad kehast mürkaineid
  • kanepiseemneid kasutatakse toitainete puudujäägi korvamiseks, mida tekitavad tuberkuloos ja rasked toidutalumatuse versioonid
  • kanepiseemned sisaldavad kõige rohkem olulisi rasvhappeid
  • täiuslik koosulus – 3:1 – Omega-6 ja Omega-3 linoleenhappeid. Need on kasulikud südame-veresoonkonna tervisele ja üldiseks immuunsüsteemi tugevdamiseks
  • hea valguallikas taimetoitlastele, kergesti seeditavad
  • kaitsevad verd, kudesid, rakke, nahka ja organeid haigustekitajate eest
  • kanepiseemned on rikkaimad polüküllastumata rasvhapped allikad
Osta siit kanepiõli.

3. Granaatõunaseemned

Granaatõunas on rikkalikult antioksüdante, mis aitavad kaitsta keha rakke vabade radikaalide eest. Vabad radikaalid  põhjustavad enneaegset vananemist. Granaatõuna mahl tõstab hapniku taset veres, antioksüdandid võitlevad vabade radikaalidega ja takistavad samas vere hüübimist.

Granaatõuna seemnetes on palju C-vitamiini ja kaaliumi, vähe kaloreid ja palju kiudaineid. Granaatõunad väldivad arteri seinte jäigastumise on kasulik kõhredele ja luudele. Osta siit granaatõuna sisaldavad toortoidud.

4. Linaseemned

Kopenhaageni ülikooli teadlased on välja selgitanud, et linaseemnetes leiduvad kiudained pärsivad veres lipiidide tõusu pärast sööki ja vähendavad söögiisu, mis aitab kaasa kaalulangetamisel.

Linaseemne kest sisaldab lignaane sama suures koguses kui 45 kilo kapsast ja ca 6 kilo nisu. Inimorganism lignaane omastada ei suuda, need muundatakse meie seedeelundkonnas elunevate bakterite poolt enterolaktooniks ja enterodiooliks ning seejärel saadetakse maksa. Lignaanid toimivad elusorganismis hormoonide metabolismi kiirendajatena, vähendavad rakkude insuliini resistentsust ja vähendavad seega biosaadava östrogeeni määra ning pikendavad mikroorganismide eluiga, toetades seega terve raku üleelamisvõimet.

Lina on kasvatatud sajandeid, juba Hippokrates kirjutas, et lina kergendab kõhuvalusid. Prantsusmaal oli vahepeal vastuvõetud suisa seadus, mis nõudis linaseemnete tarbimist.

Hiljutised uuringud on näidanud, et linaseemned aitavad vähendada rasva kõhupiirkonnas ja alandavad südamehaiguste, vähktõve, insuldi ja diabeedi riski.

Kui tahate linaseemneid toidule lisada, on seda parim teha jahvatatud kujul, et toitained paremini imenduks. Linaseemneid on lihtne ise  jahvatada. Üks supilusikatäis linaseemneid sisaldab sama palju kiudaineid kui pool tassi keedetud kaera-kliid. Osta siit linaseemneõli.

5. Kõrvitsaseemned

Kõrvitsaseemned on ainukesed seemned, mis neutraliseerivad happelist toitu – kõrvitsaseemnetest on seega kasu neile kellel on kõrvetised.

100 grammi kõrvitsaseemneid sisaldab ca poole päevasest valgukogusest.

Kui tarvitade lisaindeid B-grupi vitamiinide puudujäägi leevendamiseks, siis proovige kõrvitsaseemneid. Kõrvitsaseemned on hea vitamiin B allikas – sisaldades tiamiini, riboflaviini, niatsiini, pantoteenhapet, B6 vitamiini ja folaatide.

Kõrvitsaseemned sisaldavad L-trüptofaani, mis aitab võidelda depressiooniga.

Kõrvitsaseemned saab vältida neerukive. Uuringud näitavad, et kõrvitsaseemned aitavad vältida kaltsiumoksalaadi neerukive.

Kõrvitsaseemned aitavad parasiitide, eriti paelusside vastu. Osta siit kõrvitsaseemneid sisaldav toortoit.

6. Aprikoosiseemned

Aprikoosiseemed on väga toitvad, nagu enamik pähkleid ja seemneid. Aprikoosiseemned sisaldavad amügdaliini, mis on tuntud ka kui vitamiin B17. See ründab vähirakke ning seega võib aidata ennetada vähki.

Dr Ernst T Krebs Jr, biokeemik, kes on väga palju aprikoosiseemneid uurinud, soovitab süüa 10-12 aprikoositseemet päevas – siis te tõenäoliselt ei haigestu vähki. Vitamiini B17 leidub rohkesti mõrudes aprikoosiseemnetes. Magusates aprikoosiseemnetes on seda vähe. Osta siit mõrud aprikoosiseemned või magusad aprikoosiseemned.

Myscienceacademy 2013

8 comments on “Kõige tervislikumad seemned maailmas – TOP6

Eilve on 21. veebruar 2013 12:48

Tõesti nii on, chia seemned on unikaalsed.

Eda E. on 21. veebruar 2013 12:49

Mulle maitsevad mõrud aprikoosiseemned ja ka magusad.

Jaan on 21. veebruar 2013 12:50

Ka mina olen abi saanud kõrvitsaseemnetest kõhu kõrvetiste puhul. Ei ole tahtnud hakata arstimeid ostma. Peotäis kõrvitsaseemneid mõjuba kohe. Maitse on ka neil mõnus.
Ainult koorega on tüütud.
Soovitan kõigile julgelt.

Toone on 21. veebruar 2013 12:51

Kanepiseemned on tõesti saanud popimaks viimasel ajal. Ise tarvitan kanepiõli.

Aivar on 21. veebruar 2013 18:00

Hei,

Ei olegi mõelnud, et seemned mingi eriline toit oleks. Aga kui niivõtta, siis tõesti väärt ka sööma hakata.

0000 on 22. veebruar 2013 07:35

Kanep #1 xDxDxDxD

Merit on 25. veebruar 2013 18:20

Ei saa aru magusatest aprikoosiseemnetest- siin olev reklaam tekst räägib B-17 olemasolust (põhjus miks ostsin) kuid pakil oleva info põhjal ostetud toode seda ei sisalda. Kuidas siis on, kas tegemist on väär infoga või on mingi info kuskil puudulikult esitatud.

Sojapood on 4. märts 2013 08:16

Magusates aprikoosiseemnetes on vitamiini B17 ca 1%.
Mõrud aprikoosiseemned sisaldavad vitamiin B17 ehk amügdaliini aga kuni 5%. Seetõttu on neil ka maitse mõru.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

View Desktop Site