Maalehe hoidisekonkursi eripreemia võitis Merike Tärk

Novembri lõpus tegi Maaleht intervjuu hoidisekonkursil eripreemia võitnud toidutehnoloog Merike Tärkiga.
Kuna Merike on ka meid palju nõustanud toiduainete kuivatamise osas siis avaldame ka siin selle artikli.

Katsetamishimulise memme maiustused – Maaleht 26.11.2011

Merike Tärk & toiduainete kuivatiKui Merike Tärk küsis, kas ta tohib Maalehe hoidisekonkursile saata kuivatatud tooteid, ei osanud me kohe vastata – konkursi eeskiri seda ette ei näinud.

Degusteerimisel kogusid aga Merike Tärgi valmistatud “Memme maiustused” rohkem punkte kui ükski nõuetekohane hoidis.

“Omaette klass, ere mulje” – nõnda iseloomustasid kuivatatud maiust žürii liikmed. Seda nimetati tõeliseks üllatuseks.

Sama üllatunud kui žürii n-ö eeskirjadevälisest võistlustööst oli selle autor eriauhinna võitmisest. Edust polnud ta mõelnudki. Tema tahtis lihtsalt oma tooteid teistele proovida anda, innustada teisi järele tegema.

Kes meist poleks maitsnud kuivatatud puuvilju, olgu need siis ahju kohal restil kuivatatud või poest toodud. Merikese omad on siiski midagi muud: pehmed, mahlased, maitseküllased. Kuivatatud maasikad on sama maasikamaitselised kui suvel peenralt nopitud marjad. Ka tikrid ehk “rosinad”, nagu Merike neid nimetab, ei pea kartma konkurentsi põõsa küljes rippuvate eelkäijatega.

Merike kuivatab marju ja aedvilju väikeses koduses toidukuivatis. Mahlaseks jätab need suhteliselt madal kuivatamistemperatuur. Ta kuivatab 45 kraadiga, vaid vahel harva lõpus lülitab kuivati 60 kraadile. Kui on aga soov valmistada krõmpsumaid palu, näiteks jahu tegemiseks, tuleb kasutada kõrgemat temperatuuri.

Sobivad roogadesse

“Memme maiustused” koosnesid suve jooksul aiast ja metsast kogutud marjadest. Maiustuste hulgast võis leida maasikaid, vaarikaid, mustikaid, musti sõstraid, tikreid, ploome. Lisandiks oli mõnel puhul tarvitatud mett, linaseemneid, chia-seemneid jm.

Enne kuivatamist oli Merike mõnel puhul marjad püreestanud. Näiteks kuivatatud ploomipüree maitseb nagu kummikomm või marmelaad (ainult paremini).

Õunapüree-jogurtilaastud ja ploomipüreerullid.
Samas saab püreelaaste hõlpsasti kasutada mitmesuguste toitude valmistamisel. Näiteks võib lõigata püreelaastud kääridega tükkideks, segada need tükid ricotta-kreemiga ja järgmiseks hommikuks on valmis justkui äsjakorjatud värskete marjadega kreem.

Võimalusi värsketest puu- ja köögiviljadest kuivatis toidupalasid valmistada on lõputult. “Kellel on natukenegi fantaasiat – imeasju võib teha,” ütleb Merike.

Kuivatatud palad sobivad suupisteteks, neid võib lisada mitmesugustesse roogadesse, küpsetistesse. Õhukindlalt suletuna säilivad kuivatatud viljad hästi. Neid võib kaasa võtta näiteks reisile. Nõnda võib kotti pakkida kas või kogu reisitoidu, sest kuivatatud viljad kaaluvad vähe ja võtavad ka vähe ruumi.

Toidukuivati dehüdraatorAedviljaküllus toidulaual

Merike Tärk hakkas aia- ja metsasaaduste kuivatamisega põhjalikumalt tegelema kahe aasta eest, kui sai endale kuivati. Uued retseptid ja toiduvalmistamine on teda küll alati huvitanud. Ta on õppinud nii piimandust kui ka toiduainete tehnoloogiat. Viimati nimetatud eriala TPIs jäi küll lõpetamata, millest on tal siiamaani kahju. Kuid sel ajal leidis ta otstarbeka õppida hoopis lasteaednikuks, et omagi lapsed lasteaeda koha saaksid. Sellegi erialaga on Merike tegelikult rahul, ent vanemas eas jõudis taas toidu juurde, töötades mitmes tervisetoidu ettevõttes. Praegu teeb ta koostööd Eesti Sojaliiduga.

Kui me Merikese juurde jõuame, on ta katnud rikkaliku suupistelaua. Õunad, maasikad, ploomid, vaarikad, peet, kõrvits, maapirn, suvikõrvits ning veel muudki marjad ja aedviljad on kuivatatud kujul laual. Kui me lahkume, on kõht mõnusalt täis, kuigi me ei söönud suutäitki kartulit, leiba ega liha – eestlase põhitoidust.

Tegelikult leiba me siiski sõime. Kuid see oli tehtud hernejahust. Ka küpsised ei puudunud – need olid tatrajahust.

Juurviljad ja aedviljad on Merikese igapäevatoit. Ta sööb neid näiteks aurutatuna. Lisaks on tema menüüs soja, riis, kala, kord kuus ehk kruubipuder. Kui tuleb vastupandamatu lihahimu, ostab Merike endale jupikese kõige paremat sinki. Aga seda juhtub harva.

Kõige suuremad kiusatused on tema jaoks aga hoopis must leib ja õunakook. Neile püüab ta vastu panna, leiva paneb lausa silma alt ära, kui lapsed või lapselapsed selle tema juurde jätavad, sest sellisele kiusatusele järele andes on tal pärast tükk aega kehv olla.

Merike tunnistab, et võitles hulk aastaid kõikuva kehakaaluga – 15 kilo siia, 15 sinna. Muutus algas 1992. aastal, kui Merikest kimbutas veider liigese- või lihasetõbi, millele õiget diagnoosi ei leitudki. Siis soovitas üks ravitseja tal loomsest toidust loobuda. Merike tegigi nii ja see aitas.

Hiljem laskis ta endale teha testi ja sealt selgus, et ta ei talu gluteeni – see tähendab, et ta ei tohi süüa rukki- ega nisutooteid. Ka piimatooted ei sobi talle.

Meeldib katsetada

Kuigi Merike tunnistab, et talle hirmsasti maitseb must leib, tundub siiski, et menüümuutus pole talle olnud eriti ränk. Sest Merikesele meeldib uusi asju proovida ja katsetada. Ja enesetunnegi läks hoopis paremaks. “Ei möödunud kuudki, kui oli tunne, nagu lendaks,” meenutab ta. “Hoopis teine olemine.”

Mõned tuttavad on Merikese toiduvalikut ka lausa eputamiseks pidanud ja söövad edasi hoolega nisutooteid, suhkrut ja rasva – kooslust, mida Merike eriti ebatervislikuks peab. Merike ei eita, et osa inimesi võibki seda päris hästi taluda ning elada kaua ja küllaltki tervena. Ta arvab, et temal on midagi geenides, miks see talle kohe sugugi ei sobi.

Kõigile aga, kes soovivad oma seedimise korda saada ja kaalust alla võtta soovitab Merike Tärk: “Ei aita ainult kepikõnnist, peab õigeid asju sööma ka.”

Hoidisekonkursi “Ise tehtud, hästi tehtud” žürii liikmete arvamusi

Kristel Kirss, Maakodu tegevtoimetaja: “Omaette klass oli “Memme maiustused”. See magus kuivatatud džemmi meenutav toode oli tõeline üllatus, suussulav ja mõnusalt marjamaitseline amps. Eriti meeldis mulle rulli keeratud maiustus. Parem kui marmelaad! Neid sööks küll viis korda päevas ja suurte pihutäite kaupa.”

Hanna Sinijärv, kirjastuse Maalehe Raamat toimetaja: “Ereda mulje jätsid “Memme maiustused”. Neid tahaks maiustuste asemel poest osta.”

Allikas: Maaleht

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

View Desktop Site