TerveEluTerve

Tag Archives: Aprikoosiseemned

Aprikoosiseemne juust

Aprikoosiseemne juustVäga maitsev, lihtne valmistada! Vaja läheb:

Leota aprikoosiseemneid 8 tundi vees. Peenesta aprikoosiseemned, lisa maitsepärm, sidrunimahl, Himaalaja roosa sool, avokaadoõli ja natuke värskelt jahvatatud musta pipart.

Lisa mineraalvett ja jätka mikseris või saumikseriga töötlemist, kuni saavutad sobiva tekstuuri, mida saab vormida.

Vormi pallikesed või endale meelepärased tükid. Veereta osad tükid oreganos ja tüümianis ning teised paprikas, kurkumis ja mustas pipras. Proovige ka teisi maitseaineid või garneeringuid. Kui teete konsistentsilt vedelama juustu, siis võite seda kasutada salatites ja ka muudes toitudes.

Ja ongi 100% taimsed juustupallid valmis serveerimiseks. Head nautimist!

Kõige tervislikumad seemned maailmas – TOP6

Seemnetes on kõrges kontsentratsioonis vitamiine, mineraale, valke, eeterlikke õlisid ja kasulikke ensüüme. Seemned on elav toit, on ju seemnes olemas kõik vajalik uue taime kasvamiseks. Seemneid on kõige kasulikum süüa toorelt. Seemneid võib süüa tervelt, neid võib leotada või ka jahvatada. Leotatud seemnetest on hea teha taimseid piimasid. Friteerimine jms kuumtöötlemine hävitab palju kasulikke aineid.

Kõige kasulikumad seemned maailmas1. Chia seemned

Olulised faktid Chia seemnete kohta:

  • 2,5 korda rohkem valku kui aedubades
  • 3 korda antioksüdante kui mustikates
  • 3 korda rohkem rauda kui spinatis
  • 6 korda rohkem kaltsiumi kui piimas
  • 7 korda rohkem C-vitamiini kui apelsinis
  • 8 korda rohkem oomega-3 rasvu kui lõhes
  • 10 korda rohkem kiudaineid kui riisis
  • 15 korda rohkem magneesiumi kui brokolis

Chia seemned võivad vähendada liigesevalu, on abiks kaalulangetamisel, annavad palju energiat ja kaitsevad meid diabeedi ja südamehaiguste eest. Chia seemned on gluteenivabad, mis teevad nad asendamatuks tsöliaakia all kannatavatele või gluteeni talumatusega inimestele.

Chia seemned võivad suurendada veres pika ahelaga oomega-3 rasvade sisaldust kuni 30% võrra, ütleb värske uuring ( Appalachian State University ja University of North Carolina).

Chia seemned on hea alfa-linoleenhape, teatud tüüpi lühikese ahelaga omega-3 rasvhapete allikas. Lisaks on viimased uuringud toonud välja, et chia seemned parandavad aju funktsioone, kaitsevad maksa ja on tõhusad isegi depressioon või reumatoidartriit vastu.  Osta siit chia seemned.

2. Kanepiseemned

Üha rohkem inimesi on avastamas kanepiseemnete kasulikkust.

Kanepiseemned sisaldavad:

  • kõik 20 aminohapet, sh 9 asendamatut aminohapet, meie keha ei suuda toota
  • kõrge valgusisaldusega lihtsaid valke, mis tugevdab immuunsust ja tõrjuvad kehast mürkaineid
  • kanepiseemneid kasutatakse toitainete puudujäägi korvamiseks, mida tekitavad tuberkuloos ja rasked toidutalumatuse versioonid
  • kanepiseemned sisaldavad kõige rohkem olulisi rasvhappeid
  • täiuslik koosulus – 3:1 – Omega-6 ja Omega-3 linoleenhappeid. Need on kasulikud südame-veresoonkonna tervisele ja üldiseks immuunsüsteemi tugevdamiseks
  • hea valguallikas taimetoitlastele, kergesti seeditavad
  • kaitsevad verd, kudesid, rakke, nahka ja organeid haigustekitajate eest
  • kanepiseemned on rikkaimad polüküllastumata rasvhapped allikad
Osta siit kanepiõli.

3. Granaatõunaseemned

Granaatõunas on rikkalikult antioksüdante, mis aitavad kaitsta keha rakke vabade radikaalide eest. Vabad radikaalid  põhjustavad enneaegset vananemist. Granaatõuna mahl tõstab hapniku taset veres, antioksüdandid võitlevad vabade radikaalidega ja takistavad samas vere hüübimist.

Granaatõuna seemnetes on palju C-vitamiini ja kaaliumi, vähe kaloreid ja palju kiudaineid. Granaatõunad väldivad arteri seinte jäigastumise on kasulik kõhredele ja luudele. Osta siit granaatõuna sisaldavad toortoidud.

4. Linaseemned

Kopenhaageni ülikooli teadlased on välja selgitanud, et linaseemnetes leiduvad kiudained pärsivad veres lipiidide tõusu pärast sööki ja vähendavad söögiisu, mis aitab kaasa kaalulangetamisel.

Linaseemne kest sisaldab lignaane sama suures koguses kui 45 kilo kapsast ja ca 6 kilo nisu. Inimorganism lignaane omastada ei suuda, need muundatakse meie seedeelundkonnas elunevate bakterite poolt enterolaktooniks ja enterodiooliks ning seejärel saadetakse maksa. Lignaanid toimivad elusorganismis hormoonide metabolismi kiirendajatena, vähendavad rakkude insuliini resistentsust ja vähendavad seega biosaadava östrogeeni määra ning pikendavad mikroorganismide eluiga, toetades seega terve raku üleelamisvõimet.

Lina on kasvatatud sajandeid, juba Hippokrates kirjutas, et lina kergendab kõhuvalusid. Prantsusmaal oli vahepeal vastuvõetud suisa seadus, mis nõudis linaseemnete tarbimist.

Hiljutised uuringud on näidanud, et linaseemned aitavad vähendada rasva kõhupiirkonnas ja alandavad südamehaiguste, vähktõve, insuldi ja diabeedi riski.

Kui tahate linaseemneid toidule lisada, on seda parim teha jahvatatud kujul, et toitained paremini imenduks. Linaseemneid on lihtne ise  jahvatada. Üks supilusikatäis linaseemneid sisaldab sama palju kiudaineid kui pool tassi keedetud kaera-kliid. Osta siit linaseemneõli.

5. Kõrvitsaseemned

Kõrvitsaseemned on ainukesed seemned, mis neutraliseerivad happelist toitu – kõrvitsaseemnetest on seega kasu neile kellel on kõrvetised.

100 grammi kõrvitsaseemneid sisaldab ca poole päevasest valgukogusest.

Kui tarvitade lisaindeid B-grupi vitamiinide puudujäägi leevendamiseks, siis proovige kõrvitsaseemneid. Kõrvitsaseemned on hea vitamiin B allikas – sisaldades tiamiini, riboflaviini, niatsiini, pantoteenhapet, B6 vitamiini ja folaatide.

Kõrvitsaseemned sisaldavad L-trüptofaani, mis aitab võidelda depressiooniga.

Kõrvitsaseemned saab vältida neerukive. Uuringud näitavad, et kõrvitsaseemned aitavad vältida kaltsiumoksalaadi neerukive.

Kõrvitsaseemned aitavad parasiitide, eriti paelusside vastu. Osta siit kõrvitsaseemneid sisaldav toortoit.

6. Aprikoosiseemned

Aprikoosiseemed on väga toitvad, nagu enamik pähkleid ja seemneid. Aprikoosiseemned sisaldavad amügdaliini, mis on tuntud ka kui vitamiin B17. See ründab vähirakke ning seega võib aidata ennetada vähki.

Dr Ernst T Krebs Jr, biokeemik, kes on väga palju aprikoosiseemneid uurinud, soovitab süüa 10-12 aprikoositseemet päevas – siis te tõenäoliselt ei haigestu vähki. Vitamiini B17 leidub rohkesti mõrudes aprikoosiseemnetes. Magusates aprikoosiseemnetes on seda vähe. Osta siit mõrud aprikoosiseemned või magusad aprikoosiseemned.

Myscienceacademy 2013

Aprikoosiseemnete- ja mandlipiim – kuidas ise teha

Mandlipiim või aprikoosiseemnete piimValmistage ise taimset piima magusatest aprikoosiseemnetest või mandlitest. Aprikoosiseemneid on kahte sorti mõrud ja magusad. Magusad aprikoosiseemned on maitselt väga sarnased mandlitele.

Mõlemad piimad on väga toitvad ja maitsvad ning on lehmapiimale kõige sarnasemad taimsetest piimadest. Mõlemad taimsed piimad ei sisalda laktoosi ja kolesterooli.

Enne piima valmistamist peaks aprikoosiseemneid või mandleid leotama 12 tundi. Enne leotamist on soovitav kuivad aprikoosiseemned / mandlid üle valada keeva veega ning hoida 5-10min. Siis ”tõmmata” mandel nahast välja ja jätta jahedasse leotusveega seisma. Leotusvesi tuleb protsessi lõppedes ära kallata ning aprikoosiseemned loputada.

Mandlite või aprikoosiseemnete kogust võib valida vastavalt oma maitsele ja vajadusele.

Piima saamiseks on mitu võimalust:

Keedetud, soe piim
Midzu piimamasinaga valmistades kasutage sojapiima režiimi. Võtke kuivi mandleid ca 150g.

Mandli või aprikoosiseemnepüree
Kui kasutate Midzu piimamasinat ja riisipasta reziimi, saate jäägita mandlipüree.

Toorpiim
Toorpiima saamiseks on ettevalmistused samad. Kasutage ainult blenderi režiimi.

Kui teil ei ole Midzu piimamasinat, siis piima saab ka puhastatud, leotatud ja purustatud mandleid või aprikoosiseemneid  nõrgal kuumusel keetes 30 minutit. Peale keetmist nõrutage sõelal. Aprikoosiseemnete või mandli toorpiima saab valmistada ka tavalise blenderiga.

Mandlipuru, mis piima keetmisest üle jääb, kasutage taignates. Erinevate lisanditega segades on maitsev värskelt kasutada. Kuivatades säilib kaanetatult paar kuud.

Ostke siit: magusad aprikoosiseemned & piimamasin

Kevadpühade puding

PudingVõta 250 g Himalayan Crown Basmati riisi (saab osta Maximatest), 3 korda rohkem vett, natuke peenikest meresoola.

Lase vesi keema, lisa basmati riis ja maitseks natuke soola.

Kui riis hakkab tugevasti keema, tõsta kaas ära ja lase vahul alaneda. Keeda natuke veel, keera tuli ära ja aseta kaas irvakile potile. Jäta pott kuumale pliidile hauduma.

Jälgi riisi – kui riis on parajalt paisunud, terad pikad, jämedad ja kõverad – lisa peenestatud mandlimaitselisi aprikoosiseemneid 2/3 potis oleva riisi kogusest. Sega läbi, lisa 25 gr kookosrasva, 150 gr peenestatud kivideta datleid, 2-3 spl pruuni roosuhkrut, 0,5 tls vanillikauna pulbrit või 1 tls vanilli- ja tuhksuhkru segu.

Sega kõik hoolega läbi. Peale seda lisa veel kogu segule 1/3 pakki Saaremaa võid (parim või Eestis) ja võib lisada veel maitseks näpuotsaga peenestatud kardemoni. Lõpuks lisage võimalusel 5-7 peenestatud mõrudat aprikoosiseemet ja  puding ongi valmis. Peale selle, et ta on toitev, annab ta ka tugeva annuse kiiret energiat ja mõnusa enesetunde.

Serveeri kas kuumalt või külmalt koos maasika/muraka/vaarika toorkeedise ja sobiva teega (tuleb vaadata, et tee oleks mahe ja mõnusa maitsega, siis on effekt parim).

Aprikoosiseemned – 500g 11EUR

Aprikoosiseemned on valgu- ja rasvarikkad, nagu teisedki pähklid. Aprikoosieemneid võib süüa niisama, ca 7-9 tk korraga, söögikorra juurde või peale sööki. Samuti on hea neid peenestada ja meega või putrudega koos süüa.

Pakistani hunza rahvas on erakordse tervisega – nad elavad täiesti orgaaniliselt ja söövad täiesti orgaanilist toitu. Hunzad ei söö rafineeritud, pastöriseeritud, homogeniseeritud toite ja ei põe ühtki nn. arenenud inimkonna tuntud haigust, ka vähki mitte. Nad on tuntud kui maailma terveimad inimesed. On üldlevinud, et nad on hea tervise juures veel 100 aastaselt. Keskmine eluiga on hunzadel tihti 120 aastat.

Üks peamisi faktoreid on mineraaliderikas joogivesi ja samuti nende toitumine. Üks hunzade lemmiktoite ja tähtis dieedi osa on aprikoos. Suvel süüakse neid värskelt ja kuivatatakse talveks. Seemned võetakse välja, jahvatatakse ja vahel ka röstitakse. Neist pressitud õli kasutatakse toiduvalmistamisel, salatikastmeks ja samuti näonaha toonikuna. Enamikus kuivatatakse seemnetuumasid värske õhu ja päikese käes.

Peamised aprikoosiseemnetes olevad rasvhapped on oleiinhape ja linoleenhape – mõlemad neist on monoküllastamata rasvhapped. Need rasvhapped esinevad ka näiteks peekanipähklites. Nende toimel langeb halva kolesterooli tase.

Aprikoosituumades on veidi ka valku. See kogus sõltub aprikoosituuma sordist, küündides ca 15 %ni. Seemnetuumades sisalduvateks valkudeks on albumiin, globuliin, prolamiin ja gluteliin, kus albumiin moodustab suurema osa üldisest valguhulgast. Asendamatuid aminohappeid on aminohapete koguhulgast 32-34 %. Peamised asendamatud aminohapped on leukiin ja arginiin. Teistest aminohapetest on kõige enam esindatud glutamiinhape.

Õli sisaldus võib aprikoosiseemnetes varieeruda 28-67 %-ni. Üks supilusikatäis aprikoosiseemne õli sisaldab 120 kilokalorit. Vitamiinidest sisaldab aprikoosiseemne tuum B1, B6, B15 (pangaamhapet) ja B17 (laetril’i); lisaks sisaldab aprikoosiseemne tuum vähesel määral E vitamiini.

Osta siit – aprikoosiseemned