TerveEluTerve

Category Archives: Soja kasulikkus

6 ainet, mis ehmatavad vähi eemale

Üha enam spetsialiste julgeb välja öelda tõe: inimene on see, mida ta sööb. See tõdemus on murranguline ka vähiennetuse seisukohalt.

Raamat “Toiduga vähi vastu” väidab, et vähki võib võrrelda keerulise puslega, kus iga tükk tähistab üht olulist mutatsiooni, millest sõltub vähirakuks saamine. Selle pusle kõigi tükkide kokkusaamine on vähieelse raku jaoks pikk ja keeruline ülesanne. Ent niipea kui pusle on koos, kulgeb kõik väga kiiresti — haigus hoogustub, jõuab peagi viimasesse staadiumi ja lõpeb kahjuks sageli patsiendi surmaga.

Kuivõrd elustiilist sõltuvad paljud vähi puhul tähtsad tegurid, on ainuüksi toitumise abil võimalik kasvaja teket pidurdada veel enne tõve fataalset hoogustumist.

Vitamiin B17 - reishi - C vitamiinTuntum viimase aja vähivastastest relvadest on aprikoosiseemneekstrakt, mis on tuntud ka B17 vitamiinina. See teeb eriti olulise heateo just geneetilise vähiriskiga inimestele. Seemneis leiduv amügdaliin annab lahingu vähirakkudele, seega lisaks ennetusele kasutatakse seda ainet ka juba haigestunud vähipatsientide ravis. Esialgsed kahtlused, et aprikoosiseemneis sisalduv tsüaniid on oma mürgisuse tõttu organismile kahjulik, on nüüdseks ekspertide poolt kindlalt ümber lükatud. Inimkeha terved rakud sisaldavad ensüümi rodanees, millel on võime neutraliseerida tsüaniidi, muutes selle kehale kasulikeks kõrvalsaadusteks. Rodaneesi on suurtes kogustes igas keha osas, välja arvatud vähirakkudes, mis seetõttu on kaitsetud. B17 lukustub lahti vaid vähirakkude juures ning vabastab mürgid ja hävitab seeläbi vähirakke. Teine mürgine aine, mida vitamiin B17 sisaldab, oksüdeerub tavaliste rakkude juures tänu hapnikule ning muutub seeläbi kahjutuks bensoehappeks. Bensoehappel on omakorda reumavastane, antiseptiline ja valu vaigistav toime. Soovituslik kogus on 7–10 aprikoosituuma päevas ning seda kogu elu vältel — kas niisama närides või jahvatatult toidu või joogi sisse segatuna.

Surematuse seened kaitsevad immuunsüsteemi

Kuna vähihaigus saab sageli stardi nõrgenenud immuunsüsteemist, tasub viimast turgutada kõigi looduslike vahenditega. Niisugusteks tänuväärseteks abimeesteks on näiteks pikki sajandeid idamaade ravis kasutusel olnud reishi seened, mida hüütakse ka “surematuse seenteks”.

Seenes leiduvad b-glükaanid kiirendavad immuunsüsteemi rakkude arengut ning pikendavad organismi enda kaitsefunktsiooniga rakkude eluiga mitmekordselt, aktiveerides neid selliselt, et tekib kõrge tsütotoksiline aktiivsus kõigi ebatüüpiliste rakkude vastu. Seenes sisalduvad ergosteriinid omavad kasvajatele otsest pärssivat mõju. Jaapanis on reishi kuiv ekstrakt lülitatud kasvajatevastaste preparaatide ametlikku nimekirja.

Graviola ekstraktGraviola — keemiaravist kordades tõhusamad

Hiljutised Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringud tõestavad, et Amazonase metsades kasvava graviola nimeline puuvili (ladinakeelse nimetusega Annona muricata) ravib vähki kuni 10 000 korda tõhusamalt kui kurnavaid kõrvaltoimeid põhjustav keemia. Uuringute allikaks on üks suuremaid Ameerika Ühendriikide ravimifirmasid, mis on graviolaga laboratoorseid katseid teinud 1970ndatest aastatest peale. Pahaloomulisi rakke hävitav toime tuvastati 12 vähiliigi, sealhulgas käärsoole-, rinna-, eesnäärme-, kopsu- ja pankreasevähi puhul. Leiti, et graviola mõju vähirakkude kasvu aeglustamisel on 10 000 korda võimsam kui näiteks Adriamycini, keemiaravis sagedasti kasutatava preparaadi puhul. Oluliseks eeliseks on ka asjaolu, et graviola ründab vaid pahaloomulisi rakke, jättes terved puutumata. Graviolat, mida päritolumaal Peruus süüakse ka toorelt, võib Eesti oludes tarbida pulbrina, kuivatatud lehtedena, vilja ekstraktina või teena.

Maarjaohaka seemne jahuNeitsi Maarja kingitus maksale

Vahemere ääres laialt leviv maarjaohakas on samuti väärtuslik taim vähi eemal hoidmiseks. Eeskätt aitab see turgutada maksa ning selle kaudu organismis võimsat puhastustööd teha. Kõigist jääkainete eemaldamises osalevatest elunditest on just maks seotud mürkainete kahjutuks tegemisega. Paljud rahvad peavad maarjaohakat kõige tõhusamaks ravimtaimeks üldse, pärimuste järgi on ta “neitsi Maarja kingitus”. Maarjaohakast valmistatud preparaadid tugevdavad sapi moodustumist ja eritumist, seedetrakti sekretoorset ja liikumapanevat funktsiooni, suurendavad maksa vastupanuvõimet infektsioonidele ja mürgistustele. limaskesta põletiku puhul. Seemnetest valmistatud jahu alandab veresuhkru taset, puhastab verd, aitab ravida veenilaiendeid.

Kanepiõli

Kanepiõli

Üha enam kõneldakse vähiennetuses ka kanepist. Organisatsioon International Medical Veritas Association (IMVA), mis võitleb farmaatsiakompaniidest sõltumatu meditsiini eest, lisas kanepiõli hiljuti nende ainete hulka, millega saavat ravida vähkkasvajaid.

Kanepiõlis on ülirohkelt (kuni 90%) inimese tervisele soodsalt mõjuvaid mono- ja polüküllastamata rasvhappeid. Eestiski valmistatav kanepiõli on üks paremaid allikaid asendamatute rasvhapete ammendamiseks ning tänuväärne D–vitamiini allikas. Just D–vitamiini vaegusega on hakatud seostama põhjamaiste inimeste sagedast vähkihaigestumist. Kanepiseemneõli sobib suurepäraselt näiteks toorsalatite kastmetesse ning seemnejahust saab valmistada maitsvaid küpsetisi.

SojaSoja mõjutab hormoone

Lõpetuseks ei saa vähiennetuse teemal rääkides üle ega ümber sojatoodetest. Eesti vähiarstid on soovitanud soja ja omega-3 sisaldavad tooted lülitada menüüsse juba lapseeas ning erilise tähtsuse omandavad mõlemad puberteediperioodis. Aasiamaades esinev madal rinna- ja eesnäärmevähi esinemise on julgustanud teadlasi uurima sojatoitude rolli hormoonidega seotud vähihaiguste puhul. Uurimused viitavad, et rohke sojatoodete tarbimine teismeeas vähendab rinnavähi riski ja risk jätkab langemist, kui inimesed jätkavad ka täiseas sojatoodete söömist. Ka on täheldatud seost sojatarbimise kasvu ja eesnäärmevähki suremuse vahel.

Soja võib blokeerida ensüümi, mille nimi on türosiinkinaas ning mille hüperaktiivsus on seotud kasvajaga. Soja blokeerib testosterooni muutumise potentsiaalselt kahjulikuks östrogeeniks ning tundub isegi blokeerivat veresoonte moodustumise, mida kasvajad vajavad, et kasvada ja levida. Piisab ühest toidukorrast päevas, et vähiohtu vähenendada.

Telli vähiennetuse komplekt  soodushinnaga siit:

Soodushind 32 EUR 

[contact-form-7 404 "Not Found"]

Mida ütleb soja kohta doktor OZ?

Inimestele on natuke segaseks jäänud populaarse telemehe doktor Oz seisukoht soja kohta.

Dr. Oz on soja teemat käsitlenud tihti. Tema retseptikogus on ca 90 retsepti sojatoodetega. Oma värskeimas soja teemalises artiklis (detsember 2012) “Soy: The Good, the Bad and the Best” ütleb Dr Oz soja kohta lihtsalt:

kasutage võimalikult naturaalseid sojatooteid ehk ilma lisanditeta või valmistage ise. Siis on soja väga hea teie tervisele. Lisaks soovitab, nagu kõik teisedki, et soja tarvitage päevas paar portsu, nt pool tassi tofut, 1 tass sojapiima vms.

 Lugege edasi siit – mida arvab sojast telemees doktor Oz?

Soja ja taimetoitlased

Soja roll taimetoidu dieedisSojatoidud on hinnatud taimetoitlaste hulgas tänu suurele valgusisaldusele ning laiale sortimendile. Sojaoad eristuvad märgatavalt teistest kaunviljadest, kuna sisaldavad suuremas koguses valke ja rasvu ning vähem süsivesikuid.

Viimastel aastatel on sojatoidud pävinud suurt tähelepanu kõikvõimalikes uuringutes. Igal aastal on avaldatud ligi 2000 erinevat uuringut, mis käsitlevad soja.

Sojatoidud vähendavad südamehaiguste riski, osteoporoosi ja teatud vähivormide riski. Kuna mõned loomkatsed on näidanud ka sojatarbimise kahjulikke mõjusid, siis seetõttu on oluline järgida sojatoitude tarbimise soovitusi. Kui jätta kõrvale inimesed, kes on sojavalgule allergilised, siis on kõik toitumisteadlased ühel nõul, et sojatooted on kasulikud taimetoitlaste dieedis. Tänapäeval ei kirjelda soja kahjulikke kõrvaltoimeid kliinilised ega epidemioloogilised uuringud. Sojale allergilisi lapsi on kesmiselt 0,5%.

Et sojatoidud oleks tervisele kasulikud, soovitatakse neid tarbida pidevalt 2-4 portsioni päevas, seda kinnitavd mitmed erinevad katsed ja uuringud.

Sojast saab mitmeid väga erineva toiduaineid: sojapiim, tofu, okara, sojaõli, sojakastmed, sojajogurt, tempeh ning erinevad sojaliha teksturaadid.

Soja vähendab halba kolesterooli

Soja alandab kolesterooliKolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Veres ringleb kolesterool rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Kolesterool jaguneb kaheks:

  • “Hea” kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin)
  • “Halb” kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL – inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin)

Teadlased on nõus, et sojavalk on hea südamele – seda fakti toetab mitu tosinat kontrollitud kliinilist katset. 1995. aastal ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud ülevaade käsitles sojavalgu effekti kolesterooli tasemele.

38s uuritud juhtumis vähendas loomse valgu asendamine sojavalguga kolesterooli taset 34-l. Ülejäänud neljas katses oli uurimisalusel inimesel juba niigi madal algne kolesterooli tase. Südame tervishoius on sellest saadik sojavalgu roll paljude tervishoiu asutuste poolt laialdaselt aksepteeritud ja heaks kiidetud.

“Vähemalt 25 grammi sojavalgu tarbimine päevas vähendab kolesterooli taset“ – sellise soovituse andis Ühendkuningriigi turunõustamise amet Joint Health Claims Initiative, mis hoolitseb selle eest, et toitu puudutavad tervise teemalised väited oleksid teaduslikult tõesed.

2005. aastal käsitles ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition toodud 23 teadusliku katse ülevaade isoflavoone (fütoöstrogeenid ehk taimsed hormoonid) sisaldavate sojavalkude kolesterooli vähendavat mõju. See ülevaade kinnitas, et sojavalgud alandavad halva kolesterooli taset ( LDL – inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin ) ja suurendavad hea kolesterooli taset veres ( HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin ).

Teine uurimus vaatles sojavalkude kolesterooli alandavat toimet tervetel noortel meestel, kui mõneti tähelepanu alt välja jäänud alagrupil. See näitas, et vaatamata isoflavoonide sisalduse tasemele vähendas sojavalk kolesterooli (McVeigh et al., 2006).

Need uurimused näitavad, et antud effekt sisaldab endas sojas olevate tegurite kombinatsiooni, kaasaarvatud: isoflavoonid, sojavalgu peptiidid (väikesed aminohapete ketid, millest valgud koosnevad) ja tema aminohapete sisaldus (sojavalku moodustavad aminohapete jadad, mis võivad erineda märkimisvääselt loomses valgus olevatest). Need tegurid näivad töötavat kolesterooli taseme langetamisel koos ja vähendavad niiviisi südameataki ja insuldi riske.

Allikad: The Chinese University of Hong Kong ja NCBI

Toitainete sisaldus isetehtud sojapiimas

Midzu taimse piima masinEnergia: 76 kcal

Valk – 7 g
Üldine rasvasisaldus – 7 g
Küllastunud rasvad – 0,5 g
Monoküllastumata rasvad – 0,75 g
Polüküllastamata rasvad – 1,2 g
Süsivesikud – 5 g
Kiudained – 3 mg
Isoflavonoidid – 21 mg
Kaltsium: 9 mg
Raud – 1,5 mg
Magneesium – 44 mg
Fosfor – 113 mg
Kaalium – 325 mg
Naatrium – 28 mg
Tsink – 0.53 mg
Vask – 0,28 mg
Mangaan – 0,4 mg
Seleen – 3 mcg
Vitamiin B1 (tiamiin) – 0,37 mg
Vitamiin B2 (riboflaviin) – 0161 mg
Vitamiin B3 (niatsiin) – 0,34 mg
Vitamiin B5 (pantoteenhape) – 0,11 mg
Vitamiin B6 – 0,11 mg
Foolhape (vitamiin B9) – 3.45 mcg
Vitamiin A – 6.9 mcg
E-vitamiin – 0,023 mg

Loe lähemalt kuidas ise valmistada sojapiima ja teisi taimseid piimasid: Taimsete piimade valmistamine

Soja hüperaktiivsuse ohjamisel

Sojaletsitiin hüperaktiivsuse ohjamiselSojaletsitiin kuulub nende ainete nimekirja, millest on abi aktiivsus– ja tähelepanuhäirega patsientidele, kirjutab Hispaania terviseportaal enbuenasmanos.com.

Aine, mida leidub naturaalselt nii sojaubades kui ka aju– ja närvirakkude membraanis, vastutab neuroloogiliste impulsside tasakaalustatud liikumise eest ning aitab seega kaasa intellektuaalsele paindlikkusele.

Lisaks soovitavad toitumisspetsialistid selle häire korral tarbida õllepärmi, mis on rikas kaltsiumi ja B–grupi vitamiinide poolest. Oluline on ka räni, fosfori ja E–vitamiini sisaldus organismis. Toitumise kõrval tuleb tähelepanu pöörata lõõgastavatele harjutustele.

ATH, tuntud ka kui hüperaktiivsus, on närvisüsteemi häire, mille korral aju signaalide ülekanne ei toimi korralikult. Aju on seetõttu tavalisest vähem aktiveeritud ning kompenseerib seda puudujääki motoorse rahutusega, mis omakorda avaldub keskendumisraskustena.

ATH avaldub juba lapse esimesel eluaastal, ehkki diagnoosini jõutakse enamjaolt mõned aastad hiljem. Nimetatud sündroomi esineb umbes 5 protsendil inimkonnast, sealjuures rohkem poisslastel.

Allikas: enbuenasmanos.com

Soja aitab langetada vererõhku

Soja aitab langetada vererõhkuIgapäevane ja soja tarbimine aitab langetada vererõhku, selgub hiljuti Columbias ja Louisville’is läbi viidud uuringutest.

Sojatooteid käsitlevat uurimistööd alustati 1985. aastal. Katserühm andis korrapäraselt aru oma toitumisharjumustest.

Neil, kes tarbisid päevas vähemalt 2,5 mg isoflavoone, sojatoodete põhikomponenti, mõõdeti keskmiselt 5,5 mmHg madalam vererõhk kui vähem ehk alla 0,33 ühiku tarbinud sihtrühmal.

Päevane tervislik norm peaks olema jõukohane igaühele – klaas sojapiima sisaldab 22 mg isoflavoone. Seda on pea 10 korda rohkem kui uuringu puhul efekti andnud kogus.

Ühtlasi aitab soja vererõhku normis hoida neil, kes krooniliselt kannatavad kergelt kõrgenenud vererõhu probleemi käes.
Uuringut juhtinud Columbia Ülikooli meditsiinitudeng Sanyia Richardson kinnitas, et see on esimene kord, kui selgub soja positiivne mõju afroameeriklaste tervisele. Viimased kannatavad vererõhuprobleemide all mõnevõrra enam kui valgenahalised.

“Toetudes sellele ja eelnevatele uurimistöödele soovitame igapäevase sojatarbimise sobitada oma toitumisharjumustega, et vältida vererõhu kõrgenemisega seotud vaevusi,” lausus Richardson.

Medicalxpress

Sojatooted kergendavad menopausiaegseid kuumahooge

Sojatooted kergendavad menopausiaegseid kuumahooge19 avaliku uuringu tulemused viitavad, et sojatoodetest võib abi olla menopausiaegsete kuumahoogude leevendamisel.

Sojast on pikalt räägitud kui alternatiivist hormoonasendusteraapiale üleminekueas, iseäranis kõrgendatud rinnavähiriski puhul.

Ühe uuringu juht, dr Melissa Melby Delaware’i Ülikooli meditsiinilise antropoloogia osakonnast räägib, et 12 nädala vältel vaadeldi enam kui 1200 naist 10 riigist võrdluses platseeboefektiga.

Kõik naised kaebasid hormoonasendusteraapiaga seonduvaid vaevusi. Eesmärgiks oli välja selgitada sojas leiduvate isoflavoonide toime nimetatud vaevustele.

Melby tõdeb, et kõrge isoflavoonisisaldusega ainete positiivne toime oli üle kahe korra kõrgem.

Doktor soovitab kaht sojakogust päevas, mis lahti seletatuna tähendab kaht klaasi sojapiima või seitset untsi tofut.

Mitmed  sama valdkonda uurinud teadlased rõhutavad, et veel on vaja välja selgitada, kas soja kasulik toime võib erinevatest rassidest naistele olla mingil viisil varieeruv.

Allikas: The Journal of The North American Menopause Society

Soja sobib ka imikutele

Soja sobib beebideleSojapiimaga toidetud beebid ei jää oma arengus mingil moel maha loomset päritolu piima saavatest imikutest, tõestas hiljuti avaldatud pediaatriline uuring.

Ehkki rinnapiimaga toidetud lapsed osutusid – nagu varemgi korduvalt leitud – mitmes kategoorias kõige kiiremini arenenuks, avastati, et loomset päritolu emapiimaasendajaid tarbinud beebide oskused ei erine sojapiimal kasvavate laste omadest ning kõik vaadeldud kriteeriumid jäid tervislikesse piiridesse.

Beebide vaimsele arengule keskendunud uuringu eesmärk oligi välja selgitada soja sobivus imikueas. Ehkki emasid julgustatakse lapsi rinnaga toitma kuni esimese eluaasta lõpuni, leidub küllalt neid, kes seda ühel või teisel põhjusel ei suuda ning kes on seetõttu tõstatanud ka küsimuse soja ja selle fütokeemia sobilikkuse üle lehmapiimast valmistatud produktide asendajana.

Uuringu autorid vaatlesid 391 imiku keelelist, vaimset ja psühhomotoorset arengut. Kolmandik neist said emapiima, kolmandik loomset päritolu rinnapiimaasendajat ning kolmandik soojatooteid. Arvesse võeti ka ema vanust, IQd, sotsioökonoomilist staatust, lapse sugu, rassi, sünnikaalu ja senist toitmise ajalugu. Kui emapiimal kasvanud beebide skoor oli mõnevõrra kõrgem, siis sojapiima ning lehmapiima tarbinud laste puhul märkimisväärset vahet ei erinenud.

Ameerika Pediaatrite Akadeemia soovitab tungivalt lapsi rinnaga toita vähemalt pool esimest eluaastat, kuid uuringule tuginedes võib väita, et vanemad, kes valivad asendustoiduks sojapiima, ei kahjusta oma laste tervist.

Allikas: Washington Post

Sojatooted meeste viljakust ei tapa

Sojatooted meeste viljakust ei tapa4 aastat tagasi levis ajakirjanduses uudis, et sojatoodete söömine võib vähendada meeste seemnerakkude tootmist. Tänaseks on selle uudise ümberlükanud 2 erineva ülikooli poolt tehtud uuringud.

Sojaoa koostisosad mõjutavad sperma tekke eest vastutavaid meessuguorganeid, kuid mitte nii mastaapselt, kui seni arvatud.

Sojatooted koguvad maailmas üha enam populaarsust kui lihatoodete väärilised asendajad toidusedelis. Hiljuti leiti, et sojas sisalduv genisteiin kopeerib suurepäraselt östrogeeni nimelise naissuguhormooni toimet, mistõttu arvati neil olevat meeste viljakusele pärssiv mõju.

Hiinas Wenzhou meditsiinikolledžis läbi viidud laboratoorne uuring tuvastas, et genisteiin suudab mõjutada sperma tootlikkuse eest vastutavaid ensüüme.

Uuringu kohaselt jõuavad sojas sisalduvad isoflavoonid reproduktiivorganiteni. Et mitte tekitada tarbetut muretsemist, väidavad uuringu autorid, et liigsel määral leidub seda ainet vaid nende meeste organismis, kes on sojatooteid igapäevaselt ja väga suurtes kogustes tarbinud lapseeast alates. Teame me ju kõik, et mistahes ühe toiduaine tarbimine väga suurtes kogustes ei ole tervislik.

Ka professor Leuan Hughes Cambridge–i Ülikoolist kinnitab, et sojast leitud östrogeenitaolised ained ei oma olulist pärssivat efekti meeste viljakusele.

Seega ei pea sojasübrad muretsema lülitades soja oma toidusedelisse. Toitumisteadlased on ühel nõul, et igapäevaseks soovitatavaks koguseks on ca 100g sojatooteid.