TerveEluTerve

Category Archives: Toitumisteadlased teavitavad

Uued toitumissoovitused – puust ja punaseks

Toitumissoovitused 2017Tervise Arengu Instituut esitles uusi toitumissoovitusi aastaks 2017. Uued riiklikud toitumis- ja liikumissoovitused muudavad soovitatavad valkude, rasvade ja süsivesikute tarbimisvahemikud laiemaks ning mõnede vitamiinide-mineraalainete soovitused suuremaks.

Toidusoovitustes on aga näiteks suurendatud soovituslikke puu- ja köögiviljade tarbimise koguseid, mida süüakse liialt vähe ka seni kehtinud soovituste järgi. Kuidas kohandada oma toidulaud neile vastavaks?

Mida silmas pidada:

  • ♥ Söö rohkem täisteraviljatooteid (leib, pudrud), vähem saia ja rafineeritud jahust tooteid. Varieeri – näiteks osta ühel nädalal koju ühe tootja, teisel nädalal teise tootja leib.
  • ♥ Suurenda köögiviljade söömist minimaalselt kolme portsjonini (s.o kokku vähemalt 300 grammi) päevas. Vali erinevaid köögivilju, sh kaunvilju.
  • ♥ Suurenda erinevate puuviljade ja marjade valikut. Eelista mahlale terveid puu- ja köögivilju nii värskelt kui söökide-jookide koostises.
  • ♥ Asenda magustatud piimatooted magustamata toodetega ning maitsesta neid ise puuviljade või marjadega.
  • ♥ Suurenda kala söömist. Eelista värskest kalast tehtud toite kalatoodetele.
  • ♥ Vähenda punase liha kogust ja asenda osa ka kala ning linnulihaga. Valmis (linnu)lihatooteid tarvita võimalikult harva.
  • ♥ Suurenda seemnete, pähklite ja mandlite söömist, võileivamäärdeid kasuta tagasihoidlikult.
  • ♥ Vähenda oluliselt suhkru ning magusate ja soolaste näkside gruppi kuuluvate toitude söömist. Peale n-ö tavalise suhkru ja mee kuuluvad siia ka: moos, šokolaad, kommid, küpsised, saiakesed, koogid ja teised küpsetised, müslibatoonid, kohuke, jäätis, puding, kondenspiim, kõik magustatud joogid nagu näiteks karastus- ja mahlajoogid, nektar, morss, energiajoogid, kali, maitsestatud vesi, jäätee ja vitamiinidega rikastatud vesi ning soolastest näksidest näiteks kartulikrõpsud, küüslauguleivakesed, popkorn, soolapähklid

Peamised liikumissoovitused

  • ♥ Lapsed ja noorukid peaksid aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit päevas
  • ♥ Täiskasvanud, sh eakad, peaksid iga nädal aktiivselt liikuma 150 minutit keskmise intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega. Tegevus on keskmise intensiivsusega, kui südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid inimene saab vabalt vestelda. Tegevus on kõrge intensiivsusega, kui see on seotud pingutusega ning südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad märkimisväärselt, rääkida on raske.
  • ♥ Soovitatav on nädalane koormus jagada ühtlaselt.
  • ♥ Vajaliku liikumishulga võib kokku koguda vähemalt 10-minutiliste järjepanu kestvate tegevustena.
  • ♥ Keskmise intensiivsusega liikumise soovituslik (tervislik) optimaalne maht on kuni 300 minutit nädalas.
  • ♥ Kõigil inimestel on soovitatav vähendada istumisaega.

Allikas: tai.ee

Toidupüramiidid 2017: soovituslik ja tegelik Eesti elaniku toidulaud

toidupüramiid-2017

Uued riiklikud toitumissoovitused pakuvad rohkem paindlikkust

Uued riiklikud toitumis- ja liikumissoovitused muudavad soovitatavad valkude, rasvade ja süsivesikute tarbimisvahemikud laiemaks ning mõnede vitamiinide-mineraalainete soovitused suuremaks. Toidusoovitustes on aga näiteks suurendatud soovituslikke puu- ja köögiviljade tarbimise koguseid, mida süüakse liialt vähe ka seni kehtinud soovituste järgi.

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sõnul on toiduvalikul jätkuvalt kõige olulisem vastavus vajadusele, tasakaalustatus, mõõdukus ja mitmekesisus. „Soovituste uuendamisel laienesid makrotoitainete tarbimisvahemikud: kui varem oli valkude osatähtsus kogu päevasest energiast 10−15 protsenti, rasvadel 25−30 protsenti ning süsivesikutel 55−60 protsenti, siis nüüd on need vastavalt 10−20, 25−35 ja 50−60 protsenti.”

Enim tasub esile tuua vitamiini D soovituse suurenemist, millest jääb inimestel ka praegu palju vajaka. Täiskasvanutel soovitatakse varasema 7,5 mikrogrammi asemel 10, eakatel koguni 20 mikrogrammi vitamiini D päevas. Paljudes vanusegruppides on suurenenud ka vitamiini C, magneesiumi ja seleeni soovitused.

Soovitused on toitumise planeerimiseks, sisaldades soovitusi toiduenergia, valkude, rasvade, süsivesikute, vee ning vitamiinide ja mineraalainete tarbimiseks. „Need loovad eeldused rahvastiku heale terviseseisundile ning on mõeldud keskmistele rahvastikurühmadele ega sobi haiguste raviks või erivajaduste korral,” lisas Pitsi. Toitumissoovitused põhinevad rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt kliinilistel ja rahvastiku vaatlusuuringutel.

Riiklikud toitumissoovitused on alusdokumendiks spetsialistidele: õppekavade koostamisel ja õppematerjalide väljatöötamisel, menüüde planeerimisel institutsionaalses toitlustamises ning tööriistaks tervishoiutöötajatele ja toitumisnõustajatele.

Riiklikest toitumissoovitustest ehk toiduenergia ja toitainete vajadusest lähtuvad omakorda toidusoovitused, mis annavad soovitusi igapäevaseks toitude valikuks. Toidusoovituste näitlikustamiseks kasutatakse toidupüramiidi pilti.

Võrdlemaks soovitusi tegeliku tarbimisega, koostas Tervise Arengu Instituut rahvastiku toitumise uuringu andmete põhjal ka sellise toidupüramiidi, mis näitab keskmise Eesti elaniku tegelikku toidulauda. Instituudi seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurga sõnul on olukord kõige halvem maiustustega, mida süüakse soovituslikust kaks-kolm korda rohkem. Samuti süüakse liha ja lihatooteid tunduvalt rohkem, kui tervisele kasulik. „Liiga vähe aga süüakse leiba, kartulit, kala ning puu- ja köögivilju. Ka pähkleid ja õlisid kasutatakse meil liiga vähe,” märkis Nurk.

Soovitused n-ö keskmisele eestlasele, et kohandada oma toidulaud võimalikult toidusoovitustele vastavaks, oleks esmajoones oluliselt vähendada suhkru ning magusate ja soolaste näkside söömist. Täisteraviljatoodete (leib, pudrud) osakaalu tuleks tõsta ning saia ja rafineeritud jahust toodete söömist piirata. Puu- ja köögivilju on soovitatav süüa minimaalselt viis portsjonit (ehk 500 grammi) päevas, millest umbes 3/5 oleksid köögiviljad. Kasvama peaks kala ning vähenema punase liha söömine. Valmistooteid süüa harva ning alati eelistada värskest toorainest ise valmistatud toite.

Allikas Tervise Arengu Instituut

8 õlut, mida ei soovitata tarbida

Ees on suvine aeg, kus õlletarbimine kasvab hüppeliselt, lisaks on ukse ees ka Jaanipäev. Mõistlikus koguses tarvitatuna on õllel kasulikum toime tervisele kui punasel veinil, selgub Suurbritannia õlleakadeemia raportist. Veelgi enam, akadeemia põhjalikult õlle kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete sisaldust uurinud eksperdid väidavad, et õlu on üks kõige tervislikumaid alkohoolseid jooke kogu maailmas.

Kõik see kõlab hästi, kuid on olemas ka õlle tumedam pool – kas soovite tarbida õlut mis sisaldab GMO-sid, kala põit, kunstlikke värvaineid jne?

8 õlut, mida ei soovitata tarbida

1

1. Newcastle Brown Ale
The Newcastle õlu sisaldab karamelli värve. 3 ja 4 klassi karamelli värvid valmistatakse ammoniaagist, mida klassifitseeritakse kantserogeenseks. Teisisõnu “Üks ja ainus” õlu sisaldab vähki põhjustavaid aineid.

2

2. Budweiser
Üks populaarsemaid ja ka reklaamitumaid õlusid on Budweiser, kuid ta sisaldab GMO maisi. Lisaks aastal 2007 avastas Greenpeace organisatsioon õlust ka katsetusjärgus oleva GMO riisi jälgi.

3

3. Corona Extra
Corona on tuntud oma toredate ja lõõgastavate reklaamide poolest, kuid see õlu sisaldab GMO maisisiirupit ja propüleenglükooli. Propüleenglükool on vastuoluline aine, teda kasutatakse nt lennunduses lennuki kere kaitsmisel jäätumise eest ja toiduainetes niiskusesäilitajana.

4

4. Miller Lite
Taas üks vägagi populaarne USA õlu, kuid ta sisaldab mõlemat, nii GMO maisi kui GMO maisisiirupit.

5

5. Michelob Ultra
See on veidi vähemtuntud õlu, mis sisaldab GMO magusainet – GMO dekstroosi.

6

6. Guinness
Paljude õllesõprade lemmik sisaldab üsna veidraid koostisosi. Guinness õlu sisaldab kala põit ja kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit, mis on kaua aega keelatud paljudes kauplustes.

7

7. Coors Light
Odavama klassi õlu, mis sisaldab GMO maisisiirupit.

8

8. Pabst Blue Ribbon
See õlu sisaldab mõlemat nii GMO maisi kui GMO maisisiirupit.

Allikas: whydontyoutrythis

Magneesium – kõigile vajalik

KorallipulberKõige rohkem magneesiumi on aktiivseima ainevahetusega elundeis, nagu peaajus, südames, maksas ja neerudes. Magneesiumi vajab lihaskoe lõõgastus ja närvitalitlus. Magneesium suurendab veresoonte lõõgastust. Mõjudes perifeersetele arteritele ja arterioolidele, langetab ta üldist perifeerset resistentsust. Ta on oluline südamelihase häireteta tööks. Magneesium töötab kaltsiumi vastu südamelöökide reguleerimisel ja lihaste kokkutõmbumisel, inhibeerib trombide teket, reguleerib ioonide liikumist rakku ja sealt välja. Teda on nimetatud ka looduslikuks kaltsiumikanali blokaatoriks. Kui magneesiumi on vähe, on kaaliumi kanal avatud ja kaalium lahkub selle kaudu rakust. Magneesiumi vähesus põhjustab kaltsiumi ja naatriumi kuhjumist organismis, mis vereringet häirides tõstab vererõhku. Viimane viib omakorda magneesiumi hulga vähenemisele ning edasi südamearütmia ja -rabanduseni.

Magneesiumi vajab luukude: ei aita, kui rõhume ainult kaltsiumile ja D-vitamiinile ega pööra tähelepanu magneesiumi saamisele. Kaltsium ei jää luudesse, kui seal pole magneesiumi. Magneesium tagab närviimpulsside tekke ja edasikandumise, neuroni normaalse rolli ning reguleerib biovedelike pHd. Palju rakusiseseid muutusi vahendavad nn teisesed virgatsid. Üks neist – tsükliline adenosiinmonofosfaat (c-AMP) – saab tekkida üksnes magneesiumi juuresolekul ATPst, mis tähendab, et osa hormoonide toime avaldumise eeltingimus on magneesiumi olemasolu rakus. Magneesiumi on vaja rasvade ainevahetuse kahe olulise ensüümi tööshoidmiseks – defitsiit põhjustab düslipideemiat.

Kust saame magneesiumi?

Magneesiumi leidub peaaegu kõigis toiduallikates, iseasi on tema biosaadavus. Taimed annavad põhiosa päevasest magneesiumivajadusest, teda leidub ju klorofülli koostises ja rakukestades. Parimateks allikateks peetakse päevalille- ja kõrvitsaseemneid, parapähkleid, kakaopulbrit, nisu- ja kaerakliisid. Neile järgnevad kreeka ja india pähklid, mandlid, pekaani- ja pistaatsiapähklid, kookos- ja täisterahelbed, tatar, hirss ning oad. Tagasihoidliku sisaldusega on rohelised lehtköögiviljad, punapeet, kartul, tomat, herned, läätsed, sojaoad, viigimarjad, õunad, aprikoosid ja banaanid. Oma osa annab ka loomne toit, kus on magneesiumi sisaldus küll väiksem, aga biosaadavus hoopis parem. Merevesi sisaldab arvestatavalt magneesiumi, seega annavad räim, lõhe ja makrell, tuunikala ja vähilised oma osa meie magneesiumivajaduse katteks. Ka piimas, munas, lihas ja juustus on natuke kergesti omastatavat magneesiumi.

Väga hea magneesiumi allikas on looduslik korallipulber. Päevasest soovituslikust kogusest ehk kolmest grammist saab inimene kätte ligi terve päevanormi ehk ca 92% ehk 345mg.

Kuidas tekib magneesiumipuudus

  1. Toidus on magneesiumi vähe. Meie toit erineb tunduvalt meie esivanemate omast. Tuhandeid aastaid tagasi olid kättesaadavad magneesiumirikkad toidud – pähklid, seemned, taimed – ning raskemini kättesaadavad loomsed kaltsiumirikkad toidud, seega oli Mg/Ca suhe kõrgem kui tänapäeval. Isegi pinnas, millest taimed ammutavad mineraale, on magneesiumivaesem kui näiteks 80 aastat tagasi, mis veel rääkida kaugemast ajast. Meie aega iseloomustab töötlemata juurviljade tarbimise pidev vähenemine ning rafineeritud toidu osakaalu suur kasv. Nii kaob 99% suhkruroo magneesiumist tema rafineerimisel – muutmisel valgeks suhkruks; valge nisupüüli saamisel eraldatakse 80–95% tema kestas olnud magneesiumist; 50% magneesiumist võib kaduda juurviljade keeduvette jne.
  2. Imendumine sooles. Joogivee pehmendamine, karastusjookide valmistamine deioniseeritud veest, millele lisatakse fosforhapet, vähendab magneesiumi saamist soolest. Fosforhape seob selle vähesegi magneesiumi veest, moodustub vesilahustumatu sool, mis väljutatakse soole kaudu. Küpsetuspulbris on fosforhape – toimub sama protsess, moodustub fosforhappe magneesiumisool, mis jääb imendumata, sest see pole vesilahustuv. Kui toidus on suur rasvasisaldus, segab see magneesiumi imendumist. Ka suur kaltsiumi ja D-vitamiin sisaldus kahandab magneesiumi imendumist. Seega vähendab kaltsiumi toidulisand kindlasti sooles oleva magneesiumi imendumist. Mõtlema peaksid rasvase juustu armastajad, lisaks rasvale on juustus ka palju kaltsiumi, mistõttu magneesium imendub tagasihoidlikult. Et toidus leiduvat magneesiumi paremini saada kätte, tasuks unustada jäätis (eriti hüdrogeenitud rasva sisaldav, kus transrasvhapped ja ka suhkur ohustavad meie südant), karastusjoogid (ükskõik kas kokakoola, limonaad või dieetsooda – ühtmoodi on neis fosforhapet, mis seob toidus olnud magneesiumi), šokolaad (palju rasva ja suhkrut), pitsa ja kartulikrõpsud (palju rasva ja soola) jne. Kas suudame seda või manustame magneesiumi apteegipurgist?
  3. Magneesiumi kaod uriini ja väljaheitega. RDA ei võta arvesse liigset magneesiumi eritumist uriiniga. Normaalselt töötavatest neerudest peaks umbes 95% sinna sattunud magneesiumist tagasi imenduma. Seda ei juhtu, kui koos toiduga on võetud alkoholi, joodud mitu kruusi kohvi, kui toidus on palju valku, kaltsiumi ja soola. Magneesium ei ringle ka juhul, kui kilpnääre töötab kõrgetel tuuridel, kui veres on tõusnud nn stressihormoonide (adrenaliini, kortisooli) tase – magneesium lahkub uriiniga. Stressihormoonide vallandajaks võib olla hirm, liiga tugev müra/muusika jm. Arvestada tuleks ka diureetikumide ja kortikosteroidide toimet viia magneesiumi uriiniga välja. Magneesiumi kaod on suured tugeva pingutuse või füüsilise koormuse korral, kui koos magneesiumiga väljub organismist ka kaalium (Whang R. Electrolyte and water metabolism in sport activities. Comprehensive Therapy 1998; vol. 24,5–8.)

Palju magneesiumi vajame?

Magneesiumivajadus sõltub kehakaalust ja füüsilisest aktiivsusest. Täiskasvanu päevane vajadus eelnevat arvestades mahub 280–450 mg piiresse. Ohutu ülemine piir pikema aja jooksul on 700 mg päevas. Magneesiumivajadus suureneb vaimse ja füüsilise stressi korral.

Optimaalseks Ca/Mg suhteks peetakse 2 : 1 mida sisaldab täpselt samas vahekorras looduslik korallipulber.

Toidu magneesiumist imendub umbes 30–45%. Puudus võib tekkida tegusatel inimestel, kelle elus on paratamatu ületöötamine ja stressisituatsioonid, eriti kui lõõgastuseks kiputakse liialdama alkoholiga. Ohustatud on ka aktiivsed sportlased, kes kulutavad ja vajavad tavapärasest rohkem. Suurenenud vajadus on puberteedieas lastel ning noorukitel, rasedatel ja imetavatel emadel. Magneesiumi puuduse tunnused on silmalau tõmblemine, närvilisus, depressioon, lihasvärin ja -nõrkus.

Kui palju magneesiumi on küllalt?

Mõned magneesiumi-uurijad naljatlevad: et individuaalset magneesiumivajadust teada saada, tuleb teha oma organismiga eksperiment. Proovige RDAst suuremaid hulki, kuni teil tekib kõhulahtisus. Viimane magneesiumi hulk oli teie jaoks juba liiga palju. Eelviimane hulk aga küllastas teie koed magneesiumiga.

Kus magneesium asub?

60% meie organismi magneesiumist on luudes, 39% rakkudes ja ainult 1% veres. Korrelatsioon vere ja rakusisese magneesiumi vahel on kehv. Nii võib nälgimise puhul rakkudes olev magneesium väheneda 20%, kuid vere magneesiumitase püsib muutumatuna. Vere magneesiumi järgi ei saa otsustada selle üle rakkudes ega saa määrata rakusisest magneesiumi defitsiiti. Ühel kolmandikul indiviididest korreleerub magneesiumi defitsiit kaaliumi omaga.

Tiiu Vihalemm, PhD, TÜ biokeemia instituut. Refereeritud Med24

Šokeerivad leiud uues GMO uuringus

GMO

Geneetiliselt muundatud maisi söömine ja väikeses koguses Monsanto´s Roundup´i mineraalväetise tarbimine põhjustas rottidel hirmuäratavate kasvajate arenemise, laiaulatusliku organite kahjustumise ja enneaegse surma. See on uue, šokeeriva uuringu, mis jälgis Monsanto geneetiliselt muundatud vilja tarbimise pikaajalist mõju, kokkuvõte.

Uuringut peetakse kõige täpsemaks uuringuks, mida kunagi on avaldatud GM toidukultuuride ja Roundup´i herbitsiidi mõjust rottide tervisele. Uudised hirmuäratavast leiust levisid kulutulena internetis, kust nähtub, et isegi massimeedia on šokeeritud rottide piltidest paljude imelike kasvajatega, mis on nii suured, et rottidel oli mõningatel juhtudel isegi raskusi hingamisega.

Teadlased leidsid, et rottidel arenesid väikseimategi koguste juures rinnanäärme kasvajad ning tekkisid mitmed maksa- ja neerukahjustused, isasloomadel juba nelja ja emasloomadel seitsme kuu pärast.

Loomad, kes olid GM-dieedil, kannatasid rinnanäärme kasvajate all, samuti mitmete maksa- ja neerukahjustuste all. Uurijad ütlesid, et 50% isastest ja 70% emastest loomadest surid enneaegselt, võrreldes vaid vastavalt 30%-ga ja 20%-ga kontrollgrupis.

Uuring, mida juhtis Gilles-Eric Seralini Caeni Ülikoolist, oli üldse esimene uuring, mis jälgis pikaajalisi (eluaegseid) GMOde söömise mõjusid. Hämmastav, et selliseid uuringuid ei tehtud kunagi varem, enne, kui GM vili kiideti laialdaselt heaks USDA ja FDA poolt. Kui spekuleerida, siis võib arvata, et mängus on olnud suurkorporatsioonide lobitöö.

Uuringu leiud:

  • kuni 50% isastest ja 70% emastest loomadest surid enneaegselt
  • rottidel, kes jõid vähestes kogustes Roundup´i (lisatuna vette seaduslikult lubatud kogustes), suurenesid suured kasvajad 200-300%
  • rottidel, keda toideti GM viljaga ja väikestes kogustes Roundup´iga, said mitmed organid kahjustusi, siinjuures tekkisid ka maksakahjustused ja neerukahjustused
  • • uurijad toitsid neid rotte NK603-ga, Monsanto variant GM viljast, mis on kasvanud Põhja-Ameerikas ja mida laialdaselt söödetakse loomadele ja inimestele. See on sama vili, mis on vilja sisaldavates hommikusöögihelvestes, tortillades, snäkkides ja tšipsides.
Pilte uuringu tulemustest saab vaadata siit.

Jose Bove, Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni aseesimees, kes on tuntud kui GMi raevukas vastane, kutsus üles koheselt peatama kõiki ELi GM põllukultuuride viljelemise ja impordilubasid. Ta kutsus Euroopa toiduohutusameteid läbi viima uusi uuringud, mida finantseeritakse riiklikest vahenditest.

Uuring toob selgelt esile GMO kõrvalmõjud seoses GM maisi tarbimisega. Need mõjud olid sõltuvad soost ja sageli ka annusest. Mõjud olid enamasti seotud neerude ja maksaga, mis puhastavad toidu kaudu organeid mürgist, ehkki 3 GMO vahel esinesid erinevused. Mõjutusi märgati ka südames, neerupealistes, põrnas ja vereloomesüsteemis.  Järeldati, et need andmed tõstavad esile hepatorenaalse toksilisuse tunnused, võimalik, et tänu uutele pestitsiididele, mis on omased igale GM viljale. Lisaks ei ole välistatud tahtmatud otsesed või kaudsed geneetilise muundumise metaboolsed tagajärjed.

Peale selle uuringu avalikustamist peatas Venemaa esimese riigina GMO maisi sisseveo ja palus Euroopa Liidu toiduohutusameti teadlastel kiiresti võtta seisukoht ning seejärel ka tarvitusele vastavad meetmed.

Uuring avaldati ajakirjas „The Food & Chemical Toxicology Journal“. Uuringu pealikiri on “A Comparison of the Effects of Three GM Corn Varieties on Mammalian Health” („GM vilja kolme variandi mõjude võrdlus rinnanäärmete tervisele“).

Õlide suitsemispunktid

Õlide suitsemispunkt on temperatuur, mille ületamisel õli hakkab suitsema, omandab ebameeldiva maitse ning annab selle edasi toidule. Lisaks kaotab õli tublisti oma väärtusest nind tekivad toksilised ühendid.

Kõige kõrgema suitsemispunktiga on maailmas avokaadoõli. Rafineeritud avokaadoõlil on suitsemispunkt 271 kraadi ja rafineerimata avokaadoõlil 255 kraadi.

Külmpress või
rafineerimata õlid
Suitsemispunkti
temperatuur
Avokaadoõli
255
Oliiviõli
199
Maisiõli
178
Seesamiõli
177
Pähkliõli
160
Sojaõli
160
Kanepiõli
141
Päevalilleõli
107
Linaseemneõli
107
Rafineeritud
õlid
Suitsemispunkti
temperatuur
Avokaadoõli
271
Sojaõli
238
Oliiviõli
238
Kookoseõli
232
Maisiõli
232
Pähkliõli
232
Päevalilleõli
227
Rapsiõli
225
Või
121-149

Kas stevia sobib rasedatele?

steviaSuhkru asendamine kaloritevaba loodusliku magustaja steviaga on tervislik ülekaalulistele rasedatele, kuna see vähendab toitumisel saadavat kalorikogust. Suhkru asendamine steviaga on soovitatav rasedatele, kes soovivad vältida liigset kaalukasvu raseduse vältel või 2. tüüpi diabeedi ning rasedusdiabeedi korral. Stevia on ülemaailmselt määratletud kui ohtutu magusaine igapäevasel kasutamisel. Samas on konkreetselt raseduse ja stevia koosmõju uuringuid tehtud vähe.

Mis on stevia

Stevia ekstrakt pärineb Stevia Rebaudiana taimest, mis kuulub krüsanteemide perekonda ja kasvab väikeste põõsastena Paraguais ja Brasiilias (tänapäeval ka Jaapanis, Venemaal, Ukrainas ja paljudes teistes maades).

Tema lehtedes sisalduvad glükosiidid, kaasa arvatud selles sisalduv 10% kogus stevia ekstrakti paistavad silma uskumatu magususe poolest, tehes selle taime unikaalseks 300 erineva Stevia suguseltsi taime hulgas. Steviat võib olla suhkrust 40 – 300 korda magusam ja samas ei mõjuta ta organismi ei ülekaalu suunas ega muul negatiivsel viisil.

Stevia kasulikkus

Toitumisteadlasete sõnul on stevial mitmeid kasulikke omadusi:

  • Stevia ei tõsta vere suhkrusisaldust ja sobib diabeetikutele. Stevia stimuleerib ka insuliini eritumist.
  • Stevias on immuunsüsteemi tugevdavaid mineraalaineid ja vitamiine, mis aitavad ennetada vistrikke ning on abiks ka haavade paranemisel.
  • Stevial on hea mõju südamele ja veresoontele.
  • Stevia on kasulik kõhunäärme ja maksa talitusele.
  • Stevia vähendab gaaside teket, leevendab kõrvetisi ja normaliseerib maomahla happesust.
  • Stevia on hea suuhügieenis, kuna ei tekita kaariest.
  • Kuna stevia talub väga hästi kuumutamist ning on hea looduslik konservant, siis sobib ta hoidiste ja küpsetiste valmistamiseks.

Stevia ja loomkatsed

Viimasel ajal (2003) tehtud loomkatsed väidavad, et stevial puudub mõju viljakusele, paaritumistegevusele, raseduse arvule, loodetele ega ka järglaste viljakusele ning kasvule. Üks varem 1999 aastal läbiviidud uuring tõstatas küsimuse nagu väga suured stevia annused vähendaks isaste rottide fertiilsust. Samas tuleb märkida, et antud uuringus eksperimenteeriti ülisuurte stevia kogustega – 5,3g ühe keha massikilogrammi kohta. See tähendaks, et täiskasvanud 80kg kaaluv inimene peaks tarvitama steviat päevas 424g (ligi pool kilo)!

Täna kinnitavad nii Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et ei ole tõendeid nagu  stevia häiriks meeste ja naiste reproduktiivset süsteemi ja funktsioone. Stevia ei ole seotud sünnieelsete traumade ega surmadega.

Kas eelistada steviat vedelal kujul või tabletidena?

Tegu on ühe ja sama tootega, koostis ehk toimeaine on neil sama. See on igaühe enda otsustada millisel kujul soovib steviat kasutada. Siin tuleb mängu ka mugavuse küsimus. Näiteks jookides on ilmselt mugavam kasutada doseerijaga varustatud stevia tablette. Tablette on mugavam ka reisile kaasa võtta kuna vedelike võtmine lennukisse on problemaatiline. Küpsetistesse vms teistesse toitudesse on lihtsam segada teda vedelal kujul.

Osta siit – stevia

Soja hüperaktiivsuse ohjamisel

Sojaletsitiin hüperaktiivsuse ohjamiselSojaletsitiin kuulub nende ainete nimekirja, millest on abi aktiivsus– ja tähelepanuhäirega patsientidele, kirjutab Hispaania terviseportaal enbuenasmanos.com.

Aine, mida leidub naturaalselt nii sojaubades kui ka aju– ja närvirakkude membraanis, vastutab neuroloogiliste impulsside tasakaalustatud liikumise eest ning aitab seega kaasa intellektuaalsele paindlikkusele.

Lisaks soovitavad toitumisspetsialistid selle häire korral tarbida õllepärmi, mis on rikas kaltsiumi ja B–grupi vitamiinide poolest. Oluline on ka räni, fosfori ja E–vitamiini sisaldus organismis. Toitumise kõrval tuleb tähelepanu pöörata lõõgastavatele harjutustele.

ATH, tuntud ka kui hüperaktiivsus, on närvisüsteemi häire, mille korral aju signaalide ülekanne ei toimi korralikult. Aju on seetõttu tavalisest vähem aktiveeritud ning kompenseerib seda puudujääki motoorse rahutusega, mis omakorda avaldub keskendumisraskustena.

ATH avaldub juba lapse esimesel eluaastal, ehkki diagnoosini jõutakse enamjaolt mõned aastad hiljem. Nimetatud sündroomi esineb umbes 5 protsendil inimkonnast, sealjuures rohkem poisslastel.

Allikas: enbuenasmanos.com

Soja aitab langetada vererõhku

Soja aitab langetada vererõhkuIgapäevane ja soja tarbimine aitab langetada vererõhku, selgub hiljuti Columbias ja Louisville’is läbi viidud uuringutest.

Sojatooteid käsitlevat uurimistööd alustati 1985. aastal. Katserühm andis korrapäraselt aru oma toitumisharjumustest.

Neil, kes tarbisid päevas vähemalt 2,5 mg isoflavoone, sojatoodete põhikomponenti, mõõdeti keskmiselt 5,5 mmHg madalam vererõhk kui vähem ehk alla 0,33 ühiku tarbinud sihtrühmal.

Päevane tervislik norm peaks olema jõukohane igaühele – klaas sojapiima sisaldab 22 mg isoflavoone. Seda on pea 10 korda rohkem kui uuringu puhul efekti andnud kogus.

Ühtlasi aitab soja vererõhku normis hoida neil, kes krooniliselt kannatavad kergelt kõrgenenud vererõhu probleemi käes.
Uuringut juhtinud Columbia Ülikooli meditsiinitudeng Sanyia Richardson kinnitas, et see on esimene kord, kui selgub soja positiivne mõju afroameeriklaste tervisele. Viimased kannatavad vererõhuprobleemide all mõnevõrra enam kui valgenahalised.

“Toetudes sellele ja eelnevatele uurimistöödele soovitame igapäevase sojatarbimise sobitada oma toitumisharjumustega, et vältida vererõhu kõrgenemisega seotud vaevusi,” lausus Richardson.

Medicalxpress

Maca võib olla suureks abiks insuliinitaseme kõikumise vähendamisel

Maca vähendab insuliinitaseme kõikumistPõhiline mure kilpnäärme alatalitluse korral on inimestel sellega, et ei suuda kaotada kaalu. Mõned uuringud vihjavad, et see toimub veresuhkru ja insuliini taseme kõikumise tõttu.

Mõnedel inimestel võib see toimuda ka sooleabsorptsiooni probleemide tõttu ja võimetuse tõttu saada vastavat toitu. Lisaks ka kilpnäärme meditsiinilise absorptsiooni tõttu – see on sündroom, mis on tuntud kui „lekkiva soole“ sündroom.

Teistel juhtudel on see üldine metabolismi aeglustumine, mis vähendab kalorite nõudlust ja teeb palju raskemaks kaalu langetamise ning tunduvalt lihtsamaks kaalu tõstmise. Ükskõik, mis see mehhanism siis ka ei oleks, jätkuvad kaaluprobleemid ka pärast läbimõeldud küllaldast ravimist tavapäraste ravimitega.

Maca võib olla suureks abiks insuliinitaseme kõikumise vähendamisel ja seega aidata vähendada söömissõltuvust ja ülemäärast magusaisu. Tegelikult aitab see vähendada himu magusa järele, mis on kõige olulisem. Seda seetõttu, et maca aitab tasakaalustada kõiki endokriinseid näärmeid, sealhulgas ka kõhunääret.

Paranenud kõhunäärme funktsiooniga vähendatakse hüpoglükeemiat või kõrvaldatakse üldse ja see teeb võimalikuks pidada pikemaid söögipause kogemata nälgimise tunnet.

Inimestel, kellel on kõikuv insuliinitase, on kalduvus tunda nõrkust  ja kõrgemat emotsionaalsust palju kergemini. Lisaks tunnevad nad tihti end väsinuna, kui nende veresuhkru tase alaneb. Kõik need probleemid haihtuvad paljude inimeste jaoks, kes söövad maca pulbrit.

On olemas kaks taime, mis vaheldumisi nädalakaupa mõnekuulise ajavahemiku jooksul võttes aitavad kaotada kaalu. Üks neist on chanca piedra ja teine on küünisväädi tee. Chanca piedra aitab lipiide seedida, mis tähendab, et sapipõis ja maks on võimelised paremini töötlema rasvu, mis on kehas ja samuti on neis rasvades energia saavutamiseks rohkem kaloreid. See ilmselt suurendab sapi voolu, kuid ei ole uuringuid, mis seda kinnitaksid.

Laisk kilpnääre ja laisk maks on mõlemad seisundid, mis sunnivad keha ladestama rohkem toitu ja rasva, kui on normaalselt vajalik. Lisaks arvatakse, et chanca piedra aitab normaliseerida veresuhkru taset. Niisiis, mingisugusel viisil aitab see kõhunäärmel paremini funktsioneerida. Küünisväädi tee aitab sooltest välja viia haigustekitajaid ja seega aitab puhastada verd. See aitab seedida, kaasa arvatud piimatooteid, on kasulik divertikuliidiga (jämesoole põletikuga), toimetulemisel, kaotab ära iivelduse, aitab tappa pärmseent sooles ja leevendab erinevaid igapäevaseid sooleärritusi.

Tõlgitud väljaandest Thyroid-info.com

Osta siit – maca pulber