TerveEluTerve

Category Archives: Viigimari

Sealihamedaljonid viigimarjade ja portveiniga

Kuivatatud viigimariÜks huvitav retsept liha- ja veinisõpradele Hispaaniast.

Läheb vaja:

  • 400 grammi seafileed,
  • 1 küüslauguküüs,
  • 1 rosmariinioks,
  • 100 grammi kuivatatud viigimarju,
  • 1 liiter portveini,
  • 150 grammi rohelisi ube,
  • 150 grammi porgandit,
  • 150 grammi suvikõrvitsat,
  • oliiviõli,
  • soola, pipart.

Valmistamine:

Lõigata viigimarjad pooleks ja asetada portveinisse, jättes klaasitäie veini eraldi kastme valmistamiseks. Lõigata sealiha 8 medaljoniks ja pruunistada pannil. Lõigata juurviljad ribadeks ning keeta soolases vees. Pannil pruunistada esmalt küüslauk ning seejärel keedetud juurviljad. Kuumutada portveini tulel, kuni konsistents saab siirupine.

Serveerimiseks valada portveini kaste lihale, garneerida juurviljadega ning poolitatud viigimarjadega ning riputada peale veidi soola ja pipart.

Magushapu kana viigimarjadega

ViigimariLäheb vaja:

  • 1 tükeldatud kana,
  • 1 suurem sibul,
  • broilerimaitseainet,
  • 1 küüslauguküüs,
  • 1 väike klaas mett,
  • 1 tl kaneelipulbrit,
  • veidi safranit,
  • 0,5 kg kuivatatud viigimarju,
  • 0,5 liitrit kanapuljongit,
  • 0,5 klaasitäit vahukoort,
  • 1 dl oliiviõli.

Valmistamine:

Pruunistada kanatükid pannil kuumas õlis, lisada tükeldatud sibul ja küüslauk. Kui liha hakkab värvi muutma, panna pannile ka broilerimaitseaine, mesi, kaneel ja safran. Samal ajal keeta viigimarju kanapuljongis, kuni need on pehmed, ning seejärel lisada kanale.

Lasta veel mõned minutid keeda ning kõige lõpuks valada peale koor.

Viigimari – asendamatu energiapomm

ViigimariViigimarja organismi tugevdavad omadused on inimkonnale teada juba aastatuhandeid.

Viigipuu arvatakse olevat pärit Lääne-Aasiast ja sealt on see tänu inimese abile levinud üle kogu Vahemere piirkonna. See on üks vanemaid kultiveeritud puuvilju, mida on kasvatatud juba tuhandeid aastaid. Kõige tuntum lugu, mis meenub seoses viigipuuga, räägib Eevast ja Aadamast, kes, märganud oma alastust, endale viigilehtedest kehakatted tegid. Aadam, viigileht õrna kohta katmas – see on kunstiajaloos väga pika ajalooga sümbol. Antiikses Kreekas keelas valitsus igasuguse viigimarjade ekspordi, et tagada oma sportlastele olümpiamängudel parimad tulemused – juba toona teati selle magusa vilja organismi tugevdavaid omadusi. Lisaks kõneleb rahvasuu, et viigimari on ülimalt kasulik imetavatele emadele, sest aitab kaasa rinnapiima tekkele. Viigimarjast välja imbuvat piima on peetud aga vahendiks viljatuseravis.

Viigipuu vajab kasvuks mahedat kliimat ning võimalikult tugevat päikest. See kiire kasvuga puu on suuteline sirguma kuni 9 meetri kõrguseks. Enim kasvab viigipuid Türgis, Alzheerias ja USAs, eeskätt Kalifornias.

Viigipuu annab saaki kaks korda aastas: esimene saak koosneb väiksemamõõdulistest, teine suurematest viljadest. Viigimari meenutab väliselt kujult pisut sibulat ning sisaldab tohutul hulgal pehmeid, söödavaid seemneid. 60 protsenti viigi kuivatatud viljast moodustab suhkur.

Viigimarjades on tohutul hulgal vitamiine. Eriti rikas on see A-vitamiini poolest.

Viigimari soodustab seedimist, mõjub hästi vereloomele, sisaldab kaaliumit, kaltsiumit, rauda, magneesiumit ja antioksüdante. Seedida on viigimarja väga lihtne.

Transportida on vastvalminud viigimarja selle kesta õrnuse tõttu praktiliselt võimatu, mistõttu põhjapoolsetesse riikidesse jõuab see vili vaid kuivatatud kujul. Värske viigimari on maitselt magushapu, kuivatatu aga tunduvalt magusam. Värske viigimari sisaldab 1 grammi kiudaineid, kuivatatud viigimarjas on neid aga topelt.

Neid süüakse nii värskelt, kuivatatult kui ka röstitult ning kasutatakse moosides, kompottides, puuviljasalatites, eelroogades, serveeritakse juustu või singiga.