TerveEluTerve

Tag Archives: aminohapped

Mis on aminohapped ja miks need olulised on?

Taimetoitlus ja veganlus on kõige eetilisemad ning samas keskkonnasõbralikumad toitumisvalikud, mida inimene teha saab. Samas ümbritsevad taimetoitlust ja veganlust ka mitmesugused väärarusaamad ning teadmatus eeskätt selles osas, mis puudutab valkude tarbimist.

Taimetoitlaste ja eriti just veganite jaoks tekitab sõna “valk” järjest rohkem küsimusi. Kui palju valku peaksid taimetoitlased ja veganid tarbima? Üllataval kombel on nimetatud küsimus tegelikult hulga vähem tähtis kui paljud muud valkudega seotud probleemid. Küsimus, mille üle veganid ja taimetoitlased hoopis tõsisemalt mõtlema peaks, on: kas ma saan piisavalt hästi omistatavat ja mitmekesist valku ning piisavalt aminohappeid?

Kui olete taimetoitlane või vegan, võib see siin olla kõige tähtsam ja kasulikum artikkel, mida kunagi lugenud olete, ning ühtlasi aidata selgitada, miks olete suutnud olla edukas taimetoitlane või vastupidi, miks olete selles ürituses seni läbi kukkunud.

Vaatleme siis lähemalt valkude teemat ning aminohapete tähtsust ja seda, miks selline teave on meie tervise ja heaolu seisukohast hädavajalik.

Igasugune maapealne elu sõltub aminohapetest ja nende erinevatest vormidest ning funktsioonidest. DNA sisaldab elu koodi, aminohapped aga omakorda väljendavad seda koodi. Ilma aminohapeteta ei oleks sellist elu, nagu meil on – eriti just keerukamaid eluvorme – olemaski.

Inimkehas sisalduvad kümned tuhanded valgud koosnevad 20 erinevas järjestuses ja kombinatsioonis aminohapetest. Aminohapped on nagu legoklotsid, millel on palju harusid ja lisandeid. Nendest 20 väikesest ja lihtsast klotsist ehitatakse massiivsed valgud, milles võib olla sadu või tuhandeid omavahel peaaegu lõpmatutesse kombinatsioonidesse ühendatud klotse. Need valgud annavad struktuuri näiteks kollageenile ja elastiinile nahas ning alfakeratiinile juustes.

Suurim väärarusaam seisneb selles, et aminohapped aitavad ehitada ainult lihaseid. Ensüümid on valgud, mis teevad võimalikuks keemilised reaktsioonid, mis muidu ei toimuks või oleksid liiga aeglased. Teised valgud aga osalevad kaitsemehhanismides. Näiteks antikehad, mis leiavad, teevad kahjutuks ja kõrvaldavad sissetungijad ja mürkained. Informatsiooni vahetamine ajus ja rakkude vahel toimub rakkude pinnal olevate valgu retseptorite kaudu. Aminohapetest ehitatakse valke, mis annavad igasugusele elule vormi ja funktsiooni.

Aminohappeid kasutatakse ka kehakeemia põhitasandil. Mõned aminohapped muudetakse suhkruks glükoosi vormis, nii et see on organismi glükoosi saamise varuvariant, eriti just aju jaoks. Mõned muudetakse energiaks teede kaudu, mida muidu kasutatakse rasva jaoks. Kõige tähtsam on ehk see, et suur osa ajus ja kehas toimuvast kommunikatsioonist toimub aminohapete kaudu need on muutunud väikesemolekulilisteks sõnumitoojateks.

Vabade aminohapetega toidulisand

Kõigi aminohapetega toidulisand Complete Aminos läbis kontrollitud kliinilise testi. Toodet testiti nõrgenenud südamefunktsioonidega inimeste hulgas. Toidulisandit tarbis 30 inimest ja mittetarbivas kontrollgrupis osales 20 inimest.

Grupil, mis tarbis kuu aega järjest 3 korda päevas 2 grammi (3 kapslit) aktiivsete aminohapetega toidulisandit, paranesid südamefunktsioonid statistiliselt oluliselt keskmiselt 25% võrra. Kontrollgrupil langesid südamefunktsioonid 10% võrra, mis ei olnud statistiliselt oluline.

Viidi läbi veretestid, millega mõõdeti süsteemset kollageeni tootmist, ning nendega hinnati, kas mõjutati üldist valkude funktsioneerimist. Kontrollgrupis ei olnud kollageeni tootmine suurenenud, aga täiustatud aminohappeid tarbinud grupis suurenes kollageeni tootmine 80% võrra juba 10. päevaks ning üle 100% võrra 30. päevaks võrreldes kontrollgrupiga. Kollageeni tootmise suurenemine oli statistiliselt oluline ja näitas, et keha üldine valgutootmine paranes.

Uuring avaldati ajakirjas „Clinical Gerontology” (Kd 17, nr 9-10, lk 45-48). Tulemuste alusel koostati USA patent 8 404 733: „Laseriga tõhustatud aminohapete segu ja selle kasutamine aktiivse südamelihaskoe taastamisel”.

Kõigi keha jaoks vajalike valkude ehitamiseks ja säilitamiseks, seedimise toetamiseks ensüümidega, organismi varustamiseks vabade aminohapetega või kõigeks selleks kokku; positiivne mõju kogu kehale. Taimetoitlastele, kellel on oht valgupuuduse tekkimiseks, parandab see tervist üleüldiselt. Kui olete huvitatud vabade aminohapete tarbimisest ja soovite seda patenteeritud ja kliiniliselt tõestatud toidulisandit kasutada, saate selle osta SIIT.

See on parim müügilolev vabade aminohapetega toidulisand; sobib ka veganitele.

On tõepoolest fakt, et taimetoitlus on eetilisem kui lihasöömine, ja on fakt, et veganlus on kõige eetilisem toitumisharjumus üldse. Keskkonna ja vaimsuse vaatenurgast sellest midagi puhtamat ei olegi – ja meie planeet vajab seda, et kõik inimesed hakkaksid taimetoitlasteks või veganiteks. Aga kui te ei tarbi valku piisavalt, kuna kardate seda, või ei tarbi igapäevaselt kõiki vajalikke aminohappeid, võite endale teha pigem halba kui head.

 

Põhilised aminohapped


Trüptofaan Leukiin Lüsiin Metioniin Fenüülalaniin Isoleukiin Valiin Treoniin
Sojauba/puhas sojavalk 526 2946 2414 513/814 1889 2054 2005 1504
Mandel 176 1454 582 259 1146 873 1124 610
Brasiilia pähkel 187 1129 443 1008 617 593 823 422
India pähkel 471 1522 792 353 946 1222 1592 737
Peekani pähkel 138 773 435 153 564 553 525 389
Pistaatsia pähkel 0 1520 1080 370 1090 880 1340 610
Kreekapähkel 175 1228 441 306 767 767 974 589
Kõrvitsa seemned 560 2437 1411 577 1749 1737 1679 933
Seesami seemned 331 1679 583 1656 1457 951 885 707
Päevalille seemned 343 1736 868 443 1220 1276 1354 911
Nisuidud 265 1708 1534 404 908 1177 1364 1343
Piimatooted:
Cheddar juust 341 2437 1834 650 1340 1685 1794 929
Piim (loomne) 49 344 272 86 170 233 240 162
Jogurt (loomne) 37 336 282 78 180 214 255 160
Muna 211 1126 819 401 739 850 950 637
Lihatooted:
Tuunikala 290 2178 2556 842 1074 1481 1554 1249
Veiseliha 192 1343 1433 407 674 858 911 724
Kana 250 1490 1810 537 811 1088 1012 877
Lammas 233 1394 1457 432 732 923 887 824
Kalkun 0 1836 2173 664 960 1260 1187 1014

Tabelist puuduvad:

Histidiin – imikutel on antud aine põhiliste toidust saadavate aminohapete loetelus, hiljem sünteesib organism seda ise.
Selenotsüsteiin – sisaldab seleeni ja esineb toidu osana ja ainult selenotsüsteiinina (leidub küüslaugus, rohelistes hernestes ja brokkolis).
Türosiin – leidub sojas, kanas, kalkunis, kalas, maapähklites, mandlites, avokaadodes, piimas, juustus, jogurtis, kodujuustus, Lima-ubades, kõrvitsa seemnetes ja seesami seemnetes.