fbpx

TerveEluTerve

Tag Archives: magneesium

Magneesium – ideaalne abimees paljude hädade korral

Magneesiumi kasulikkusRootsis elav Eesti päritolu arst, doktor Jaan Suurküla selgitab, miks  magneesium on kasulik.

Magneesium võib leevendada või ära hoida:

  • Lihaste krambid – peaegu kõik lihaskrambid on põhjustatud magneesiumi puudusest.
  • Ängistust võib magneesium ennetada ja parandada. Mul on olnud mitu patsienti keda on peetud “närvipundardeks”, aga kellel tegelikul on olnud suur magneesiumi puudus ja nad on saanud lahti nii närvilisusest, kui ka paanikast.
  • Alkoholi kasutamisest tulenevad psüühilised häired. Joomine tekitab magneesiumi puudust, mis on tavaline närvilisuse, rahutuse ja depressiooni põhjus.
  • Astmat
  • Põie krambid põletiku puhul või kui teil on “hüperreaktiivne põis”.
  • Depressioon – magneesium on minu kogemusel kõige tavalisem “pimeda aja depressiooni” põhjus. Ka vitamiini D3 on eriti tähtis tarvitada koos magneesiumiga.
  • Angina pectorist. Leevendab või hoiab isegi ära – leevendades pärgarterite krampi.
  • Südame infarkt. On leitud, et infarkti puhul on peaegu alati inimestel magneesium puudus.
  • Transitoorsed iskeemilised atakid (TIA) – vanematel inimestel kerged “aju rabandused” ajutisega ajuverejooksu häirete tõttu. On valesti arvatud, et see tuleneb mikrotromboosidest (ummistustest väikestes veresoontes). Ma arvan, et veresoonte krambid magneesiumi puuduse tõttu on peamine TIA põhjus. Ma olen isegi näinud suurt “ajurabandust” käe ja jala osalise paralüüsiga, mis kadus täiesti magneesiumi abil.
  • Südamerütmihäired – leevendab või ennetab.
  • Kõrge vererõhk – aitab eriti kui on nn reniini hüpertoonia – koos D3-vitamiiniga.
  • Hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Magneesiumi abil saab ravida madala veresuhkru probleeme.
  • Unehäired ja närvipingest põhjustatud lihaste pingeid. Odav ja hea unerohi ilma kahjulikute kõrvalmõjudeta.
  • Selja ja kaela valud. Võib leevendada ja isegi parandada akuutset seljavalu.
  • Peavalu ja migreen. Mu kogemus on, et kui patsient võtab magneesiumi (500-600mg vees lahustavat) migreeni algusel (migreeni valu eelnevate sümptomite puhul) võib ta ataki ära hoida.
  • Hammaste nõrkust ja sellega vähendada kaariesi ohtu, kuna magneesium on tähtis hammaste komponent. Vitamiin D3 seejuures väga oluline.

Allikas: Dr Jaani nõuanded ja kommentaarid. “Magneesium – kasulik koduravim.”

Ostke magneesium siit!

 

Mis asi on 4salts ehk 4 soola?

4 Salts ehk nn 4 soola on ülim bakterite-, seente-, intoksikatsiooni-, põletiku-, vähi- ja vananemisvastane antioksüdant, mille toime on kudede liigset happesust langetav ja seetõttu on see ka sportlikele saavutustele soodsat mõju avaldav mineraalsoolade segu. See on vahend, mille abil muuta kehavedelikud ja -koed aluseliseks!

4 salts ehk 4 soola4 Salts koosneb neljast organismile vajalikust mineraalsoolast:

  • naatriumvesinikkarbonaadist,
  • magneesiumvesinikkarbonaadist,
  • kaaliumvesinikkarbonaadist
  • kaltsiumvesinikkarbonaadist

ja toimib antioksüdandina, vananemisvastase vahendina ning aitab säilitada organismi erinevates kudedes normaalset happe-alus tasakaalu.

Nimetatud neli antioksüdanti/vananemisvastast mineraalsoola esinevad looduslikult kõigis organismi vedelikes. Need mineraalsoolad aitavad vähendada toitumisest põhjustatud happelist keskkonda ja säilitada normaalset happe-alus tasakaalu inimeste, loomade ja taimede ainevahetuses ning ühtlasi aeglustada kudede hävimise protsesse.

Roomas asuvas vähikliinikus töötav onkoloog doktor Tullio Simmoncini on juba aastaid ravinud ja hävitanud vähkkasvajaid naatriumvesinikkarbonaadi lahusega. Dr Simmoncini väitel on:

naatriumvesinikkarbonaat ohutu, odav ja vähikudede ravimisel ääretult efektiivne. See on suurepärane kemikaal, täielik „mürk” vähirakkudele, kuna ründab vähirakke aluselise šokilainega, mille tulemusena pääseb happelistesse rakkudesse märksa rohkem hapnikku, kui need taluda suudavad. Vähirakud ei suuda kõrge hapnikutaseme juures funktsioneerida. Seega tapab naatriumvesinikkarbonaat kasvaja rakke.

Dr Youngi sõnade kohaselt on:

4 mineraalsoola kasutamine ülim kaitse kõigi haiguste eest, ka vananemise või halvaloomuliste kasvajate eest. 4 Salts tagab tervise ja energia ning parandab ka sportlikke saavutusi.

Väsimuse, kurnatuse, ülitundlikkuse, ärrituse, põletiku, imaskestapõletiku, induratsiooni (naha verevarustuse häire, esineb tavaliselt jala säärtel) haavandite, vananemise ja kasvajate põhjus on neljatäheline sõna ACID [hape].

Lahtiseletatuna tähendab see akronüüm alljärgnevat:

  • A = happeline toit ja jook, stress ja vale mõtlemine,
  • C = mille tulemuseks on liighappelise keskkonna teke kudedes,
  • I = haigused, halb enesetunne ja
  • D = veelgi suurem iha happeliste toitude ja jookide järele (happeline keha nõuab happelist toitu), mis piirab veelgi liikumisesoovi ja suurendab negatiivseid hoiakuid.

Tsükkel hakkab korduma. Haiguste sümptomite vähendamiseks määratakse meile happelisi medikamente, mis ei kõrvalda kaebuste põhjusi, vaid süvendavad neid. Stimuleerime organismi ebatervislike energiavormidega, mis pakuvad sümptomitele mis ei kõrvalda kaebuste põhjusi, vaid süvendavad neid.

Stimuleerime organismi ebatervislike energiavormidega, mis pakuvad sümptomitele kiiret ja sageli pelgalt ajutist leevendust, ning tulemuseks on püsivalt kehv tervis ja halb enesetunne,“ märgib dr Young.
„Ateena Olümpiamängude ajal ja hiljem Pekingi Olümpiamängude ajal parandasid mitmed sportlased naatriumvesinikkarbonaati kasutades tulemusi ja püstitasid isegi maailmarekordeid,“ väidab dr Young.

Dr Youngi väidet toetavad üks hiljuti London Timesis avaldatud artikkel ja ka teaduslikud uurimistööd. „Mõned sportlased leidsid paremate tulemuste saavutamiseks abi lihtsamatest – ja kõigiti lubatud – abivahenditest. Üht sellist võib leida igas köögikapis või külmikunurgas.“ Selle nimi on naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda.

„Sportlased on juba pikka aega kinnitanud, et lusikatäie söögisooda sisse võtmine aitab neil kauem vastu pidada. Eksperdid olid aastaid veendunud, et need väited ei vasta tõele ja tegu on pelgalt platseeboefektiga, kuni asusid naatriumvesinikkarbonaadi toimet põhjalikumalt uurima. Uuringute tulemused on näidanud, et naatriumvesinikkarbonaati tarbivate sportlaste vastupidavus ja sportlikud saavutused on märgatavalt paranenud.“

Näiteks ilmnes Loughborough ülikoolis läbi viidud uurimistöö käigus, mis leidis kajastamist ka spordimeditsiiniajakirja International Journal of Sports Medicine juunikuu väljaandes, et nende ujujate tulemused, kes manustasid enne 200 m distantsi läbimist söögisoodat, olid varasematega võrreldes märksa paremad. Uurimistööd läbi viinud doktor Jonathan Folland väidab, et tippujujate seas pole paremate tulemuste saavutamise nimel enne võistlusi söögisooda ehk naatriumvesinikkarbonaadi pruukimine sugugi erandlik nähtus. Ta näitas, et üheksast uuritud ujujast kaheksa saavutasid parimad ajad just pärast seda, kui olid eelnevalt manustanud tavalist söögisoodat – naatriumvesinikkarbonaati.

Doktor Dr Ronald Deitricki (American College of Sports Medicine – ACSM) läbi viidud uurimistöö näitas aga, et naatriumvesinikkarbonaat on kasulik ka jooksjatele. Dr Deitrick, kes esitas oma leiu ACSMi aastakonverentsil, andis osale 800m jooksjate grupist platseebot, osale aga naatriumvesinikkarbonaadi kapsli, mis manustati vett peale juues. Kuigi mõnel sportlasel tekkisid pärast kapsli alla neelamist kerged
seedeprobleemid/maoärritusnähud, olid nende sportlikud näitajad paremad.

Alles hiljuti väitis üks Austraalia sporditeadlane, et Pekingi Olümpiamängudel võib osutuda lubatud sooritust tõhustavate ainete kasutamine suureks probleemiks. „Suure tõenäosusega jääb Pekingi Olümpia meelde legaalsete abivahendite kuritarvitamise poolest,“ väitis Robin Parisotto Australian raadios. Ja dr Deitrick on veendunud, et naatriumvesinikkarbonaat võib märgatavalt tulemusi parandada. „Kui jätta välja need osavõtjad, kellel esineb negatiivseid kõrvaltoimeid… siis võib näha, et keskmiselt paranevad jooksuaegade tulemused 2,2 sekundi võrra,“ märgib dr Deitrick. „Võttes arvesse, et tegu on suhteliselt lühikese jooksudistantsiga, on see vägagi märkimisväärne tulemus.“ Kuidas võib pealtnäha nii lihtne abivahend tulemusi märgatavalt parandada?

Pikaajalise või intensiivse treeningu vältel tekivad organismis happelised ainevahetuse vaheproduktid, millest tuntuim on süsivesikute anaeroobse ainevahetuse lõpp-produkt – piimhape. Piimhappe ja teiste happeliste ainete (rasvhapete ainevahetusest pärit ained, toim) kogunemise tagajärjel muutuvad lihased jäigaks ja valulikuks.

Naatriumvesinikkarbonaat neutraliseerib (puhverdab, toim) happeid ja pikendab lihaste võimet kauem ja paremini füüsiliselt vastu pidada. Viimasel ajal läbi viidud uurimistööd annavad alust arvata, et eriti kasulikuks osutub naatriumvesinikkarbonaadi tarvitamine spordialadel, kus eesmärgiks on kiirus – kaasa arvatud sprint, jalgpall ja teised sportmängud, kus on otsustav kiire liikumine –, ning
keskmaa jooksudistantsidel (kuni 10 km), ujumise ja jalgrattasõidu puhul.

„Põhimõtteliselt on naatriumvesinikkarbonaat aluseline aine, mis tõstab veres pH taset,“ selgitab dr Folland. „Näib, et naatriumvesinikkarbonaat neutraliseerib intensiivse anaeroobse energiatootmise protsessi käigus verre ja kudedesse kuhjunud piimhappe hulka kiiremini.“

Dr Folland viis läbi uurimuse, mille käigus ujujatel õnnestus parandada 200 meetri distantsi läbimise tulemust 1,5 sekundi võrra. Tavaujujale võib selline ajavahe näida tühine, kuid niinimetatud kõrgliigas on see juba määrava tähtsusega. „Viimaste Olümpiamängude ajal olid nelja parima meesujuja ajad 1,4 sekundi sees,“ räägib dr Folland. „Nii et teoreetiliselt võib see tähendada medalist ilmajäämist.“
Seda võib katsetada igaüks, kuid üksnes need, kes suhtuvad asjasse tõsiselt ja jälgivad tulemusi kas siis jooksualadel, ujumises või jalgrattasõidus, märkavad ehk neid väheseid sekundeid, mis selle tulemusel võidetakse. „Tavainimese silmale paranevad tulemused suhteliselt vähe, kuid võistlussportlase silmis omavad need suurt tähtsust,“ kinnitab dr Folland.

Ehk mäletate populaarset Ameerika telekomöödiat „I Love Lucy.“ Ühes 1952. aastal filmitud episoodis on Lucyl ja Ethelil uus töökoht šokolaadivalmistajatena. Selles ülinaljakas seerias ei õnnestunud Lucyl ja Ethelil konveierilindiga sammu pidada ja neil ei jäänud üle muud kui toppida suu šokolaadi täis. Nad sõid nii palju šokolaadi, et kui nad tööpäeva lõpus koju jõudsid, olid nad surmani väsinud ja neil oli kohutavalt halb olla. Ja siis järgnes oluline repliik. Ethel palus Lucyl tuua söögisoodat, et pisutki
kõhuvaevusi leevendada. See oli lihtne. See ei maksnud palju. Ja see aitas! Ei vähimatki vajadust arsti järele, ei ühtki kallist ravimit, millega oleks võinud kaasneda negatiivsed kõrvaltoimeed.

Allpool on toodud veel 85 näidet, kuidas kasutada nelja soola 4 Salts pulbri erinevaid omadusi (antiüksüdant/vananemisvastane/happelisusevastane, jõudu ja sportlikke saavutusi parandav toime) selleks, et vältida ülitundlikkuse ja ärevusega kaasnevaid nähtusi, limaskestade ärritust, induratsiooni, haavandeid, valu, väsimust, jõuetust, iiveldust –ehk siis lihtsalt halba enesetunnet või neist vabaneda.

Ostke siit – 4salts e 4 soola

 

Tee ise magneesiumiõli

MagneesiumiõliKomplekt on mõeldud magneesiumiõli koduseks valmistamiseks. See on soodsaim võimalus teha ise magneesiumõli! Magneesiumiõli on tegelikult vees lahustatud magneesiumkloriid.

Magneesiumõli komplektis sisalduvad:

  • magneesiumkloriid 1kg
  • 1liiter destilleeritud vett
  • 250ml pihustiga pudel

Võta 1/2 tassi magneesiumkloriidi graanuleid ja 1/2 tassi destilleeritud vett

Tee nii:

  1. Aja vesi keema
  2. Lisa magneesiumkloriid ja sega, kuni kõik on lahustunud
  3. Lase mahajahtuda ja pane spray pudelisse.

Säilib toatemperatuuril ca pool aastat.

Pihustage segu nahale ja laske mõnda-aega seista. Võib ka hõõruda laiali. Hiljem võib dušši all keha ära loputada kuna kehale võib jääda õhuke valge kiht. Kui tunnete tugevat kipitust (eriti võib esineda lastel või tundlikuma nahaga inimestel), siis võite segu veelgi lahjendada.

Magneesium võib aidata leevendada:

  •  Lihaste krambid – peaegu kõik lihastekrambid on põhjustatud magneesiumipuudusest.
  •  Seljavalud, mis on tingitud lihastekrampidest
  •  Ängistust ja depressiooni
  •  Alkoholi kasutamisest tulenvevad psüühilised häired.
  •  Astmat
  •  Põie krambid põletiku puhul.
  •  Südameinfarkti ja südame rütmihäired
  •  Kõrget vererõhku
  •  Hüpoglükeemiat ehk madalat veresuhkrut.
  •  Unehäireid ja närvipingest põhjendatuid lihaksete pingeid.
  •  Peavalu ja migreeni.
  •  Hammaste nõrkust

Osta siit – magneesiumiõli komplekt

Müügil magneesiumkloriid – 1kg hind ainult 10eur

MagneesiumMagneesium on üks tähtsamaid mineraalaineid inimese kehas. Magneesiumipuudus võib olla väga paljude ja erinevate terviseprobleemide põhjuseks kuna tänapäeval ei saa me toidust küllaldaselt magneesiumi.

Magneesium võib aidata leevendada:

  • Lihaste krambid – peaegu kõik lihastekrambid on põhjustatud magneesiumipuudusest.
  • Seljavalud, mis on tingitud lihastekrampidest
  • Ängistust ja depressiooni
  • Alkoholi kasutamisest tulenvevad psüühilised häired. 
  • Astmat
  • Põie krambid põletiku puhul.
  • Südameinfarkti ja südame rütmihäired
  • Kõrget vererõhku 
  • Hüpoglükeemiat ehk madalat veresuhkrut.
  • Unehäireid ja närvipingest põhjendatuid lihaksete pingeid.
  • Peavalu ja migreeni.
  • Hammaste nõrkust

Osta siit – magneesiumkloriid

Magneesium – kõigile vajalik

KorallipulberKõige rohkem magneesiumi on aktiivseima ainevahetusega elundeis, nagu peaajus, südames, maksas ja neerudes. Magneesiumi vajab lihaskoe lõõgastus ja närvitalitlus. Magneesium suurendab veresoonte lõõgastust. Mõjudes perifeersetele arteritele ja arterioolidele, langetab ta üldist perifeerset resistentsust. Ta on oluline südamelihase häireteta tööks. Magneesium töötab kaltsiumi vastu südamelöökide reguleerimisel ja lihaste kokkutõmbumisel, inhibeerib trombide teket, reguleerib ioonide liikumist rakku ja sealt välja. Teda on nimetatud ka looduslikuks kaltsiumikanali blokaatoriks. Kui magneesiumi on vähe, on kaaliumi kanal avatud ja kaalium lahkub selle kaudu rakust. Magneesiumi vähesus põhjustab kaltsiumi ja naatriumi kuhjumist organismis, mis vereringet häirides tõstab vererõhku. Viimane viib omakorda magneesiumi hulga vähenemisele ning edasi südamearütmia ja -rabanduseni.

Magneesiumi vajab luukude: ei aita, kui rõhume ainult kaltsiumile ja D-vitamiinile ega pööra tähelepanu magneesiumi saamisele. Kaltsium ei jää luudesse, kui seal pole magneesiumi. Magneesium tagab närviimpulsside tekke ja edasikandumise, neuroni normaalse rolli ning reguleerib biovedelike pHd. Palju rakusiseseid muutusi vahendavad nn teisesed virgatsid. Üks neist – tsükliline adenosiinmonofosfaat (c-AMP) – saab tekkida üksnes magneesiumi juuresolekul ATPst, mis tähendab, et osa hormoonide toime avaldumise eeltingimus on magneesiumi olemasolu rakus. Magneesiumi on vaja rasvade ainevahetuse kahe olulise ensüümi tööshoidmiseks – defitsiit põhjustab düslipideemiat.

Kust saame magneesiumi?

Magneesiumi leidub peaaegu kõigis toiduallikates, iseasi on tema biosaadavus. Taimed annavad põhiosa päevasest magneesiumivajadusest, teda leidub ju klorofülli koostises ja rakukestades. Parimateks allikateks peetakse päevalille- ja kõrvitsaseemneid, parapähkleid, kakaopulbrit, nisu- ja kaerakliisid. Neile järgnevad kreeka ja india pähklid, mandlid, pekaani- ja pistaatsiapähklid, kookos- ja täisterahelbed, tatar, hirss ning oad. Tagasihoidliku sisaldusega on rohelised lehtköögiviljad, punapeet, kartul, tomat, herned, läätsed, sojaoad, viigimarjad, õunad, aprikoosid ja banaanid. Oma osa annab ka loomne toit, kus on magneesiumi sisaldus küll väiksem, aga biosaadavus hoopis parem. Merevesi sisaldab arvestatavalt magneesiumi, seega annavad räim, lõhe ja makrell, tuunikala ja vähilised oma osa meie magneesiumivajaduse katteks. Ka piimas, munas, lihas ja juustus on natuke kergesti omastatavat magneesiumi.

Väga hea magneesiumi allikas on looduslik korallipulber. Päevasest soovituslikust kogusest ehk kolmest grammist saab inimene kätte ligi terve päevanormi ehk ca 92% ehk 345mg.

Kuidas tekib magneesiumipuudus

  1. Toidus on magneesiumi vähe. Meie toit erineb tunduvalt meie esivanemate omast. Tuhandeid aastaid tagasi olid kättesaadavad magneesiumirikkad toidud – pähklid, seemned, taimed – ning raskemini kättesaadavad loomsed kaltsiumirikkad toidud, seega oli Mg/Ca suhe kõrgem kui tänapäeval. Isegi pinnas, millest taimed ammutavad mineraale, on magneesiumivaesem kui näiteks 80 aastat tagasi, mis veel rääkida kaugemast ajast. Meie aega iseloomustab töötlemata juurviljade tarbimise pidev vähenemine ning rafineeritud toidu osakaalu suur kasv. Nii kaob 99% suhkruroo magneesiumist tema rafineerimisel – muutmisel valgeks suhkruks; valge nisupüüli saamisel eraldatakse 80–95% tema kestas olnud magneesiumist; 50% magneesiumist võib kaduda juurviljade keeduvette jne.
  2. Imendumine sooles. Joogivee pehmendamine, karastusjookide valmistamine deioniseeritud veest, millele lisatakse fosforhapet, vähendab magneesiumi saamist soolest. Fosforhape seob selle vähesegi magneesiumi veest, moodustub vesilahustumatu sool, mis väljutatakse soole kaudu. Küpsetuspulbris on fosforhape – toimub sama protsess, moodustub fosforhappe magneesiumisool, mis jääb imendumata, sest see pole vesilahustuv. Kui toidus on suur rasvasisaldus, segab see magneesiumi imendumist. Ka suur kaltsiumi ja D-vitamiin sisaldus kahandab magneesiumi imendumist. Seega vähendab kaltsiumi toidulisand kindlasti sooles oleva magneesiumi imendumist. Mõtlema peaksid rasvase juustu armastajad, lisaks rasvale on juustus ka palju kaltsiumi, mistõttu magneesium imendub tagasihoidlikult. Et toidus leiduvat magneesiumi paremini saada kätte, tasuks unustada jäätis (eriti hüdrogeenitud rasva sisaldav, kus transrasvhapped ja ka suhkur ohustavad meie südant), karastusjoogid (ükskõik kas kokakoola, limonaad või dieetsooda – ühtmoodi on neis fosforhapet, mis seob toidus olnud magneesiumi), šokolaad (palju rasva ja suhkrut), pitsa ja kartulikrõpsud (palju rasva ja soola) jne. Kas suudame seda või manustame magneesiumi apteegipurgist?
  3. Magneesiumi kaod uriini ja väljaheitega. RDA ei võta arvesse liigset magneesiumi eritumist uriiniga. Normaalselt töötavatest neerudest peaks umbes 95% sinna sattunud magneesiumist tagasi imenduma. Seda ei juhtu, kui koos toiduga on võetud alkoholi, joodud mitu kruusi kohvi, kui toidus on palju valku, kaltsiumi ja soola. Magneesium ei ringle ka juhul, kui kilpnääre töötab kõrgetel tuuridel, kui veres on tõusnud nn stressihormoonide (adrenaliini, kortisooli) tase – magneesium lahkub uriiniga. Stressihormoonide vallandajaks võib olla hirm, liiga tugev müra/muusika jm. Arvestada tuleks ka diureetikumide ja kortikosteroidide toimet viia magneesiumi uriiniga välja. Magneesiumi kaod on suured tugeva pingutuse või füüsilise koormuse korral, kui koos magneesiumiga väljub organismist ka kaalium (Whang R. Electrolyte and water metabolism in sport activities. Comprehensive Therapy 1998; vol. 24,5–8.)

Palju magneesiumi vajame?

Magneesiumivajadus sõltub kehakaalust ja füüsilisest aktiivsusest. Täiskasvanu päevane vajadus eelnevat arvestades mahub 280–450 mg piiresse. Ohutu ülemine piir pikema aja jooksul on 700 mg päevas. Magneesiumivajadus suureneb vaimse ja füüsilise stressi korral.

Optimaalseks Ca/Mg suhteks peetakse 2 : 1 mida sisaldab täpselt samas vahekorras looduslik korallipulber.

Toidu magneesiumist imendub umbes 30–45%. Puudus võib tekkida tegusatel inimestel, kelle elus on paratamatu ületöötamine ja stressisituatsioonid, eriti kui lõõgastuseks kiputakse liialdama alkoholiga. Ohustatud on ka aktiivsed sportlased, kes kulutavad ja vajavad tavapärasest rohkem. Suurenenud vajadus on puberteedieas lastel ning noorukitel, rasedatel ja imetavatel emadel. Magneesiumi puuduse tunnused on silmalau tõmblemine, närvilisus, depressioon, lihasvärin ja -nõrkus.

Kui palju magneesiumi on küllalt?

Mõned magneesiumi-uurijad naljatlevad: et individuaalset magneesiumivajadust teada saada, tuleb teha oma organismiga eksperiment. Proovige RDAst suuremaid hulki, kuni teil tekib kõhulahtisus. Viimane magneesiumi hulk oli teie jaoks juba liiga palju. Eelviimane hulk aga küllastas teie koed magneesiumiga.

Kus magneesium asub?

60% meie organismi magneesiumist on luudes, 39% rakkudes ja ainult 1% veres. Korrelatsioon vere ja rakusisese magneesiumi vahel on kehv. Nii võib nälgimise puhul rakkudes olev magneesium väheneda 20%, kuid vere magneesiumitase püsib muutumatuna. Vere magneesiumi järgi ei saa otsustada selle üle rakkudes ega saa määrata rakusisest magneesiumi defitsiiti. Ühel kolmandikul indiviididest korreleerub magneesiumi defitsiit kaaliumi omaga.

Tiiu Vihalemm, PhD, TÜ biokeemia instituut. Refereeritud Med24