TerveEluTerve

Tag Archives: Riiklikud toitumissoovitused

Uued toitumissoovitused – puust ja punaseks

Toitumissoovitused 2017Tervise Arengu Instituut esitles uusi toitumissoovitusi aastaks 2017. Uued riiklikud toitumis- ja liikumissoovitused muudavad soovitatavad valkude, rasvade ja süsivesikute tarbimisvahemikud laiemaks ning mõnede vitamiinide-mineraalainete soovitused suuremaks.

Toidusoovitustes on aga näiteks suurendatud soovituslikke puu- ja köögiviljade tarbimise koguseid, mida süüakse liialt vähe ka seni kehtinud soovituste järgi. Kuidas kohandada oma toidulaud neile vastavaks?

Mida silmas pidada:

  • ♥ Söö rohkem täisteraviljatooteid (leib, pudrud), vähem saia ja rafineeritud jahust tooteid. Varieeri – näiteks osta ühel nädalal koju ühe tootja, teisel nädalal teise tootja leib.
  • ♥ Suurenda köögiviljade söömist minimaalselt kolme portsjonini (s.o kokku vähemalt 300 grammi) päevas. Vali erinevaid köögivilju, sh kaunvilju.
  • ♥ Suurenda erinevate puuviljade ja marjade valikut. Eelista mahlale terveid puu- ja köögivilju nii värskelt kui söökide-jookide koostises.
  • ♥ Asenda magustatud piimatooted magustamata toodetega ning maitsesta neid ise puuviljade või marjadega.
  • ♥ Suurenda kala söömist. Eelista värskest kalast tehtud toite kalatoodetele.
  • ♥ Vähenda punase liha kogust ja asenda osa ka kala ning linnulihaga. Valmis (linnu)lihatooteid tarvita võimalikult harva.
  • ♥ Suurenda seemnete, pähklite ja mandlite söömist, võileivamäärdeid kasuta tagasihoidlikult.
  • ♥ Vähenda oluliselt suhkru ning magusate ja soolaste näkside gruppi kuuluvate toitude söömist. Peale n-ö tavalise suhkru ja mee kuuluvad siia ka: moos, šokolaad, kommid, küpsised, saiakesed, koogid ja teised küpsetised, müslibatoonid, kohuke, jäätis, puding, kondenspiim, kõik magustatud joogid nagu näiteks karastus- ja mahlajoogid, nektar, morss, energiajoogid, kali, maitsestatud vesi, jäätee ja vitamiinidega rikastatud vesi ning soolastest näksidest näiteks kartulikrõpsud, küüslauguleivakesed, popkorn, soolapähklid

Peamised liikumissoovitused

  • ♥ Lapsed ja noorukid peaksid aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit päevas
  • ♥ Täiskasvanud, sh eakad, peaksid iga nädal aktiivselt liikuma 150 minutit keskmise intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega. Tegevus on keskmise intensiivsusega, kui südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid inimene saab vabalt vestelda. Tegevus on kõrge intensiivsusega, kui see on seotud pingutusega ning südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad märkimisväärselt, rääkida on raske.
  • ♥ Soovitatav on nädalane koormus jagada ühtlaselt.
  • ♥ Vajaliku liikumishulga võib kokku koguda vähemalt 10-minutiliste järjepanu kestvate tegevustena.
  • ♥ Keskmise intensiivsusega liikumise soovituslik (tervislik) optimaalne maht on kuni 300 minutit nädalas.
  • ♥ Kõigil inimestel on soovitatav vähendada istumisaega.

Allikas: tai.ee

Toidupüramiidid 2017: soovituslik ja tegelik Eesti elaniku toidulaud

toidupüramiid-2017

Uued riiklikud toitumissoovitused pakuvad rohkem paindlikkust

Uued riiklikud toitumis- ja liikumissoovitused muudavad soovitatavad valkude, rasvade ja süsivesikute tarbimisvahemikud laiemaks ning mõnede vitamiinide-mineraalainete soovitused suuremaks. Toidusoovitustes on aga näiteks suurendatud soovituslikke puu- ja köögiviljade tarbimise koguseid, mida süüakse liialt vähe ka seni kehtinud soovituste järgi.

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sõnul on toiduvalikul jätkuvalt kõige olulisem vastavus vajadusele, tasakaalustatus, mõõdukus ja mitmekesisus. „Soovituste uuendamisel laienesid makrotoitainete tarbimisvahemikud: kui varem oli valkude osatähtsus kogu päevasest energiast 10−15 protsenti, rasvadel 25−30 protsenti ning süsivesikutel 55−60 protsenti, siis nüüd on need vastavalt 10−20, 25−35 ja 50−60 protsenti.”

Enim tasub esile tuua vitamiini D soovituse suurenemist, millest jääb inimestel ka praegu palju vajaka. Täiskasvanutel soovitatakse varasema 7,5 mikrogrammi asemel 10, eakatel koguni 20 mikrogrammi vitamiini D päevas. Paljudes vanusegruppides on suurenenud ka vitamiini C, magneesiumi ja seleeni soovitused.

Soovitused on toitumise planeerimiseks, sisaldades soovitusi toiduenergia, valkude, rasvade, süsivesikute, vee ning vitamiinide ja mineraalainete tarbimiseks. „Need loovad eeldused rahvastiku heale terviseseisundile ning on mõeldud keskmistele rahvastikurühmadele ega sobi haiguste raviks või erivajaduste korral,” lisas Pitsi. Toitumissoovitused põhinevad rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt kliinilistel ja rahvastiku vaatlusuuringutel.

Riiklikud toitumissoovitused on alusdokumendiks spetsialistidele: õppekavade koostamisel ja õppematerjalide väljatöötamisel, menüüde planeerimisel institutsionaalses toitlustamises ning tööriistaks tervishoiutöötajatele ja toitumisnõustajatele.

Riiklikest toitumissoovitustest ehk toiduenergia ja toitainete vajadusest lähtuvad omakorda toidusoovitused, mis annavad soovitusi igapäevaseks toitude valikuks. Toidusoovituste näitlikustamiseks kasutatakse toidupüramiidi pilti.

Võrdlemaks soovitusi tegeliku tarbimisega, koostas Tervise Arengu Instituut rahvastiku toitumise uuringu andmete põhjal ka sellise toidupüramiidi, mis näitab keskmise Eesti elaniku tegelikku toidulauda. Instituudi seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurga sõnul on olukord kõige halvem maiustustega, mida süüakse soovituslikust kaks-kolm korda rohkem. Samuti süüakse liha ja lihatooteid tunduvalt rohkem, kui tervisele kasulik. „Liiga vähe aga süüakse leiba, kartulit, kala ning puu- ja köögivilju. Ka pähkleid ja õlisid kasutatakse meil liiga vähe,” märkis Nurk.

Soovitused n-ö keskmisele eestlasele, et kohandada oma toidulaud võimalikult toidusoovitustele vastavaks, oleks esmajoones oluliselt vähendada suhkru ning magusate ja soolaste näkside söömist. Täisteraviljatoodete (leib, pudrud) osakaalu tuleks tõsta ning saia ja rafineeritud jahust toodete söömist piirata. Puu- ja köögivilju on soovitatav süüa minimaalselt viis portsjonit (ehk 500 grammi) päevas, millest umbes 3/5 oleksid köögiviljad. Kasvama peaks kala ning vähenema punase liha söömine. Valmistooteid süüa harva ning alati eelistada värskest toorainest ise valmistatud toite.

Allikas Tervise Arengu Instituut