TerveEluTerve

Tag Archives: soja

6 ainet, mis ehmatavad vähi eemale

Üha enam spetsialiste julgeb välja öelda tõe: inimene on see, mida ta sööb. See tõdemus on murranguline ka vähiennetuse seisukohalt.

Raamat “Toiduga vähi vastu” väidab, et vähki võib võrrelda keerulise puslega, kus iga tükk tähistab üht olulist mutatsiooni, millest sõltub vähirakuks saamine. Selle pusle kõigi tükkide kokkusaamine on vähieelse raku jaoks pikk ja keeruline ülesanne. Ent niipea kui pusle on koos, kulgeb kõik väga kiiresti — haigus hoogustub, jõuab peagi viimasesse staadiumi ja lõpeb kahjuks sageli patsiendi surmaga.

Kuivõrd elustiilist sõltuvad paljud vähi puhul tähtsad tegurid, on ainuüksi toitumise abil võimalik kasvaja teket pidurdada veel enne tõve fataalset hoogustumist.

Vitamiin B17 - reishi - C vitamiinTuntum viimase aja vähivastastest relvadest on aprikoosiseemneekstrakt, mis on tuntud ka B17 vitamiinina. See teeb eriti olulise heateo just geneetilise vähiriskiga inimestele. Seemneis leiduv amügdaliin annab lahingu vähirakkudele, seega lisaks ennetusele kasutatakse seda ainet ka juba haigestunud vähipatsientide ravis. Esialgsed kahtlused, et aprikoosiseemneis sisalduv tsüaniid on oma mürgisuse tõttu organismile kahjulik, on nüüdseks ekspertide poolt kindlalt ümber lükatud. Inimkeha terved rakud sisaldavad ensüümi rodanees, millel on võime neutraliseerida tsüaniidi, muutes selle kehale kasulikeks kõrvalsaadusteks. Rodaneesi on suurtes kogustes igas keha osas, välja arvatud vähirakkudes, mis seetõttu on kaitsetud. B17 lukustub lahti vaid vähirakkude juures ning vabastab mürgid ja hävitab seeläbi vähirakke. Teine mürgine aine, mida vitamiin B17 sisaldab, oksüdeerub tavaliste rakkude juures tänu hapnikule ning muutub seeläbi kahjutuks bensoehappeks. Bensoehappel on omakorda reumavastane, antiseptiline ja valu vaigistav toime. Soovituslik kogus on 7–10 aprikoosituuma päevas ning seda kogu elu vältel — kas niisama närides või jahvatatult toidu või joogi sisse segatuna.

Surematuse seened kaitsevad immuunsüsteemi

Kuna vähihaigus saab sageli stardi nõrgenenud immuunsüsteemist, tasub viimast turgutada kõigi looduslike vahenditega. Niisugusteks tänuväärseteks abimeesteks on näiteks pikki sajandeid idamaade ravis kasutusel olnud reishi seened, mida hüütakse ka “surematuse seenteks”.

Seenes leiduvad b-glükaanid kiirendavad immuunsüsteemi rakkude arengut ning pikendavad organismi enda kaitsefunktsiooniga rakkude eluiga mitmekordselt, aktiveerides neid selliselt, et tekib kõrge tsütotoksiline aktiivsus kõigi ebatüüpiliste rakkude vastu. Seenes sisalduvad ergosteriinid omavad kasvajatele otsest pärssivat mõju. Jaapanis on reishi kuiv ekstrakt lülitatud kasvajatevastaste preparaatide ametlikku nimekirja.

Graviola ekstraktGraviola — keemiaravist kordades tõhusamad

Hiljutised Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringud tõestavad, et Amazonase metsades kasvava graviola nimeline puuvili (ladinakeelse nimetusega Annona muricata) ravib vähki kuni 10 000 korda tõhusamalt kui kurnavaid kõrvaltoimeid põhjustav keemia. Uuringute allikaks on üks suuremaid Ameerika Ühendriikide ravimifirmasid, mis on graviolaga laboratoorseid katseid teinud 1970ndatest aastatest peale. Pahaloomulisi rakke hävitav toime tuvastati 12 vähiliigi, sealhulgas käärsoole-, rinna-, eesnäärme-, kopsu- ja pankreasevähi puhul. Leiti, et graviola mõju vähirakkude kasvu aeglustamisel on 10 000 korda võimsam kui näiteks Adriamycini, keemiaravis sagedasti kasutatava preparaadi puhul. Oluliseks eeliseks on ka asjaolu, et graviola ründab vaid pahaloomulisi rakke, jättes terved puutumata. Graviolat, mida päritolumaal Peruus süüakse ka toorelt, võib Eesti oludes tarbida pulbrina, kuivatatud lehtedena, vilja ekstraktina või teena.

Maarjaohaka seemne jahuNeitsi Maarja kingitus maksale

Vahemere ääres laialt leviv maarjaohakas on samuti väärtuslik taim vähi eemal hoidmiseks. Eeskätt aitab see turgutada maksa ning selle kaudu organismis võimsat puhastustööd teha. Kõigist jääkainete eemaldamises osalevatest elunditest on just maks seotud mürkainete kahjutuks tegemisega. Paljud rahvad peavad maarjaohakat kõige tõhusamaks ravimtaimeks üldse, pärimuste järgi on ta “neitsi Maarja kingitus”. Maarjaohakast valmistatud preparaadid tugevdavad sapi moodustumist ja eritumist, seedetrakti sekretoorset ja liikumapanevat funktsiooni, suurendavad maksa vastupanuvõimet infektsioonidele ja mürgistustele. limaskesta põletiku puhul. Seemnetest valmistatud jahu alandab veresuhkru taset, puhastab verd, aitab ravida veenilaiendeid.

Kanepiõli

Kanepiõli

Üha enam kõneldakse vähiennetuses ka kanepist. Organisatsioon International Medical Veritas Association (IMVA), mis võitleb farmaatsiakompaniidest sõltumatu meditsiini eest, lisas kanepiõli hiljuti nende ainete hulka, millega saavat ravida vähkkasvajaid.

Kanepiõlis on ülirohkelt (kuni 90%) inimese tervisele soodsalt mõjuvaid mono- ja polüküllastamata rasvhappeid. Eestiski valmistatav kanepiõli on üks paremaid allikaid asendamatute rasvhapete ammendamiseks ning tänuväärne D–vitamiini allikas. Just D–vitamiini vaegusega on hakatud seostama põhjamaiste inimeste sagedast vähkihaigestumist. Kanepiseemneõli sobib suurepäraselt näiteks toorsalatite kastmetesse ning seemnejahust saab valmistada maitsvaid küpsetisi.

SojaSoja mõjutab hormoone

Lõpetuseks ei saa vähiennetuse teemal rääkides üle ega ümber sojatoodetest. Eesti vähiarstid on soovitanud soja ja omega-3 sisaldavad tooted lülitada menüüsse juba lapseeas ning erilise tähtsuse omandavad mõlemad puberteediperioodis. Aasiamaades esinev madal rinna- ja eesnäärmevähi esinemise on julgustanud teadlasi uurima sojatoitude rolli hormoonidega seotud vähihaiguste puhul. Uurimused viitavad, et rohke sojatoodete tarbimine teismeeas vähendab rinnavähi riski ja risk jätkab langemist, kui inimesed jätkavad ka täiseas sojatoodete söömist. Ka on täheldatud seost sojatarbimise kasvu ja eesnäärmevähki suremuse vahel.

Soja võib blokeerida ensüümi, mille nimi on türosiinkinaas ning mille hüperaktiivsus on seotud kasvajaga. Soja blokeerib testosterooni muutumise potentsiaalselt kahjulikuks östrogeeniks ning tundub isegi blokeerivat veresoonte moodustumise, mida kasvajad vajavad, et kasvada ja levida. Piisab ühest toidukorrast päevas, et vähiohtu vähenendada.

Telli vähiennetuse komplekt  soodushinnaga siit:

Soodushind 32 EUR 

[contact-form-7 404 "Not Found"]

Soja ja taimetoitlased

Soja roll taimetoidu dieedisSojatoidud on hinnatud taimetoitlaste hulgas tänu suurele valgusisaldusele ning laiale sortimendile. Sojaoad eristuvad märgatavalt teistest kaunviljadest, kuna sisaldavad suuremas koguses valke ja rasvu ning vähem süsivesikuid.

Viimastel aastatel on sojatoidud pävinud suurt tähelepanu kõikvõimalikes uuringutes. Igal aastal on avaldatud ligi 2000 erinevat uuringut, mis käsitlevad soja.

Sojatoidud vähendavad südamehaiguste riski, osteoporoosi ja teatud vähivormide riski. Kuna mõned loomkatsed on näidanud ka sojatarbimise kahjulikke mõjusid, siis seetõttu on oluline järgida sojatoitude tarbimise soovitusi. Kui jätta kõrvale inimesed, kes on sojavalgule allergilised, siis on kõik toitumisteadlased ühel nõul, et sojatooted on kasulikud taimetoitlaste dieedis. Tänapäeval ei kirjelda soja kahjulikke kõrvaltoimeid kliinilised ega epidemioloogilised uuringud. Sojale allergilisi lapsi on kesmiselt 0,5%.

Et sojatoidud oleks tervisele kasulikud, soovitatakse neid tarbida pidevalt 2-4 portsioni päevas, seda kinnitavd mitmed erinevad katsed ja uuringud.

Sojast saab mitmeid väga erineva toiduaineid: sojapiim, tofu, okara, sojaõli, sojakastmed, sojajogurt, tempeh ning erinevad sojaliha teksturaadid.

Soja vähendab halba kolesterooli

Soja alandab kolesterooliKolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Veres ringleb kolesterool rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Kolesterool jaguneb kaheks:

  • “Hea” kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin)
  • “Halb” kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL – inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin)

Teadlased on nõus, et sojavalk on hea südamele – seda fakti toetab mitu tosinat kontrollitud kliinilist katset. 1995. aastal ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud ülevaade käsitles sojavalgu effekti kolesterooli tasemele.

38s uuritud juhtumis vähendas loomse valgu asendamine sojavalguga kolesterooli taset 34-l. Ülejäänud neljas katses oli uurimisalusel inimesel juba niigi madal algne kolesterooli tase. Südame tervishoius on sellest saadik sojavalgu roll paljude tervishoiu asutuste poolt laialdaselt aksepteeritud ja heaks kiidetud.

“Vähemalt 25 grammi sojavalgu tarbimine päevas vähendab kolesterooli taset“ – sellise soovituse andis Ühendkuningriigi turunõustamise amet Joint Health Claims Initiative, mis hoolitseb selle eest, et toitu puudutavad tervise teemalised väited oleksid teaduslikult tõesed.

2005. aastal käsitles ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition toodud 23 teadusliku katse ülevaade isoflavoone (fütoöstrogeenid ehk taimsed hormoonid) sisaldavate sojavalkude kolesterooli vähendavat mõju. See ülevaade kinnitas, et sojavalgud alandavad halva kolesterooli taset ( LDL – inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin ) ja suurendavad hea kolesterooli taset veres ( HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin ).

Teine uurimus vaatles sojavalkude kolesterooli alandavat toimet tervetel noortel meestel, kui mõneti tähelepanu alt välja jäänud alagrupil. See näitas, et vaatamata isoflavoonide sisalduse tasemele vähendas sojavalk kolesterooli (McVeigh et al., 2006).

Need uurimused näitavad, et antud effekt sisaldab endas sojas olevate tegurite kombinatsiooni, kaasaarvatud: isoflavoonid, sojavalgu peptiidid (väikesed aminohapete ketid, millest valgud koosnevad) ja tema aminohapete sisaldus (sojavalku moodustavad aminohapete jadad, mis võivad erineda märkimisvääselt loomses valgus olevatest). Need tegurid näivad töötavat kolesterooli taseme langetamisel koos ja vähendavad niiviisi südameataki ja insuldi riske.

Allikad: The Chinese University of Hong Kong ja NCBI

Soja hüperaktiivsuse ohjamisel

Sojaletsitiin hüperaktiivsuse ohjamiselSojaletsitiin kuulub nende ainete nimekirja, millest on abi aktiivsus– ja tähelepanuhäirega patsientidele, kirjutab Hispaania terviseportaal enbuenasmanos.com.

Aine, mida leidub naturaalselt nii sojaubades kui ka aju– ja närvirakkude membraanis, vastutab neuroloogiliste impulsside tasakaalustatud liikumise eest ning aitab seega kaasa intellektuaalsele paindlikkusele.

Lisaks soovitavad toitumisspetsialistid selle häire korral tarbida õllepärmi, mis on rikas kaltsiumi ja B–grupi vitamiinide poolest. Oluline on ka räni, fosfori ja E–vitamiini sisaldus organismis. Toitumise kõrval tuleb tähelepanu pöörata lõõgastavatele harjutustele.

ATH, tuntud ka kui hüperaktiivsus, on närvisüsteemi häire, mille korral aju signaalide ülekanne ei toimi korralikult. Aju on seetõttu tavalisest vähem aktiveeritud ning kompenseerib seda puudujääki motoorse rahutusega, mis omakorda avaldub keskendumisraskustena.

ATH avaldub juba lapse esimesel eluaastal, ehkki diagnoosini jõutakse enamjaolt mõned aastad hiljem. Nimetatud sündroomi esineb umbes 5 protsendil inimkonnast, sealjuures rohkem poisslastel.

Allikas: enbuenasmanos.com

Soja aitab langetada vererõhku

Soja aitab langetada vererõhkuIgapäevane ja soja tarbimine aitab langetada vererõhku, selgub hiljuti Columbias ja Louisville’is läbi viidud uuringutest.

Sojatooteid käsitlevat uurimistööd alustati 1985. aastal. Katserühm andis korrapäraselt aru oma toitumisharjumustest.

Neil, kes tarbisid päevas vähemalt 2,5 mg isoflavoone, sojatoodete põhikomponenti, mõõdeti keskmiselt 5,5 mmHg madalam vererõhk kui vähem ehk alla 0,33 ühiku tarbinud sihtrühmal.

Päevane tervislik norm peaks olema jõukohane igaühele – klaas sojapiima sisaldab 22 mg isoflavoone. Seda on pea 10 korda rohkem kui uuringu puhul efekti andnud kogus.

Ühtlasi aitab soja vererõhku normis hoida neil, kes krooniliselt kannatavad kergelt kõrgenenud vererõhu probleemi käes.
Uuringut juhtinud Columbia Ülikooli meditsiinitudeng Sanyia Richardson kinnitas, et see on esimene kord, kui selgub soja positiivne mõju afroameeriklaste tervisele. Viimased kannatavad vererõhuprobleemide all mõnevõrra enam kui valgenahalised.

“Toetudes sellele ja eelnevatele uurimistöödele soovitame igapäevase sojatarbimise sobitada oma toitumisharjumustega, et vältida vererõhu kõrgenemisega seotud vaevusi,” lausus Richardson.

Medicalxpress

Soja sobib ka imikutele

Soja sobib beebideleSojapiimaga toidetud beebid ei jää oma arengus mingil moel maha loomset päritolu piima saavatest imikutest, tõestas hiljuti avaldatud pediaatriline uuring.

Ehkki rinnapiimaga toidetud lapsed osutusid – nagu varemgi korduvalt leitud – mitmes kategoorias kõige kiiremini arenenuks, avastati, et loomset päritolu emapiimaasendajaid tarbinud beebide oskused ei erine sojapiimal kasvavate laste omadest ning kõik vaadeldud kriteeriumid jäid tervislikesse piiridesse.

Beebide vaimsele arengule keskendunud uuringu eesmärk oligi välja selgitada soja sobivus imikueas. Ehkki emasid julgustatakse lapsi rinnaga toitma kuni esimese eluaasta lõpuni, leidub küllalt neid, kes seda ühel või teisel põhjusel ei suuda ning kes on seetõttu tõstatanud ka küsimuse soja ja selle fütokeemia sobilikkuse üle lehmapiimast valmistatud produktide asendajana.

Uuringu autorid vaatlesid 391 imiku keelelist, vaimset ja psühhomotoorset arengut. Kolmandik neist said emapiima, kolmandik loomset päritolu rinnapiimaasendajat ning kolmandik soojatooteid. Arvesse võeti ka ema vanust, IQd, sotsioökonoomilist staatust, lapse sugu, rassi, sünnikaalu ja senist toitmise ajalugu. Kui emapiimal kasvanud beebide skoor oli mõnevõrra kõrgem, siis sojapiima ning lehmapiima tarbinud laste puhul märkimisväärset vahet ei erinenud.

Ameerika Pediaatrite Akadeemia soovitab tungivalt lapsi rinnaga toita vähemalt pool esimest eluaastat, kuid uuringule tuginedes võib väita, et vanemad, kes valivad asendustoiduks sojapiima, ei kahjusta oma laste tervist.

Allikas: Washington Post

Osale soja retseptikonkursil ja võida moodne tahvelarvuti!

Soja retseptikonkurss 2012
Saada meile retsept, kus on sees mõni sojatoode ja võida moodne 9,7 tolline tahvelarvuti!

 

Konkurssile on retseptide vastuvõtmine lõppenud. Zürii avalikustab võitja hiljemalt 25.06.2012

Soja tarbimine tagab tervisliku ja tasakaalus toitumise.

Kampaania kestis kuni 17.06.2012.

Konkursile saadetud retsepte võib Eesti Sojaliit kasutada kõigides oma väljaannetes, mainides ära retsepti autori. Retseprid avaldame ka soja blogis.

Konkursi võitis retsept  Tofuline maitseelamus.

Kas soja on ohtlik tervisele?

Segadusse ajav artikkel Delfis sojastTänane Delfi (27.04.2012) avaldas segadusseajava artikli “Neli toiduainet, mida tasub väiksema kaalu ja pikema eluea nimel vältida”, kus üheks ohtlikuks toiduaineks on nimetatud ka soja.

See artikkel on tõlgitud ühest väikese populaarsusega ingliskeelselt veebilehelt. Artikli autor kogemata pesuveega ära visanud ka lapse ehk siis soja.

Artiklis kirjutatakse nagu oleks soja kahjulik:

“Töödeldud sojatooteid, mis on sisuliselt enamik turul leiduvatest sojatoodetest, on töödeldud suhkru, naatriumglutamaadi (MSG) ja paljude teiste lõhna- ja maitsetugevdajatega, kuna looduslikud sojaoad ei oleks inimeste maitsele vastuvõetavad.”

Probleem ei ole sojas, vaid lisaainetes, mida osad toiduainetetootjad sojale lisavad ehk suhkur, lõhna- ja maitsetugevdajad värvained jne, mis kindasti ei ole tervislikud.

Kui võtate ükskõik millise äärmiselt tervisliku toidu ja rikastate teda ohtralt maitse, lõhna, e-ainetega jms, siis ongi loogiline, et ta ei ole enam tervislik. Süüdi ei ole siin tervislik toiduaine vaid need ained, mida talle lisatakse.

Eesti Sojaliit on propageerinud naturaalseid sojatooteid. 99% sojatoitude retseptides, mis oleme väljatöötanud sisaldavad soja naturaalsel kujul – isetehtud sojapiim, isetehtud tofu, okara jne.

Me oleme ka alati püüdnud toetuda teaduslikele uuringutele, toiduspetsialistide, toidutehnoloogide jt sel alal haritud spetsialistidele.

Eesti inimesed kes eelistavad Eestimaal valmistatud toiduaineid ei pea üldse muretsema. Eestis on 4 kohalikku ettevõtet kes valmistavad sojast toiduaineid või toidulisandeid:

Uus Algus – ei kasuta keemilisi maitsetugevdajaid,  vähesel määral on lisatud looduslähedasi säilitusaineid, kuna kaubandus nõuab pikemat realiseerimisaega.

JBB OÜ  – puhtad ja naturaalsed tooted, ei kasutata keemilisi lisandeid.

Woksmart Foods OÜ – mahe ja puhas keemilistest lisanditest.

Biolab – valmistab sojalpõhinevaid toidulisandeid erinevatele sihtgruppidele. Maitseainetena on kasutusel kas kakao naturaalne pulber või vaarikas – looduslähedane.  Osa lisatud vitamiinidest on sünteetilised, mis ei tähenda kunstlik, vaid looduslikust sünteesitakse puhas vitamiin 100%lt välja.

Laktoositalumatus – kuidas välja selgitada, kas seedehäired tulenevad just sellest?

Paljud seedetrakti häired on põhjustatud laktoositalumatusest. Laktoos moodustab imetajate piimast umbes 5 protsenti. Laktoosi lahustamiseks vajab meie organism glükoosi ja galaktoosi laiali jagamist, milleks omakorda on vajalik ensüüm nimega laktaas – see on vastutav ainevahetuse eest.

Kui nimetatud ensüümi ei esine või pole selle hulk piisav, võib organismis mitte lõhustuv laktoos põhjustada seedetraktis erinevaid vaevusi, mille võibki kokku võtta koondnimetuse alla laktoositalumatus.

LaktoositalumatusLaktoositalumatuse sümptomid

Tekivad pärast piima sisaldavate toiduainete tarbimist.

Lastel:

  • Äkiline kõhulahtisus happelise lõhnaga väljaheitega
  • Kõhupuhitused
  • Pärakuümbruse punetus
  • Ärrituvus, unetus ja tujulangus pärast toitmist

Täiskasvanutel:

  • Kõhupuhitus ja gaasivalud
  • Kaalulangus
  • Kõhulahtisus
  • Gaasid ja halb enesetunne pärast piimatoodete tarbimist

Laktoositalumatuse diagnostika

Võimalikud on erinevad viisid diagnoosi leidmiseks:

  • laktoositalumatuse test,
  • piimatoodete välja jätmine menüüst
  • kliiniline proov organismi ärritamiseks laktoosi üleannustamisega.
  • Ka võib laktoositalumatust tuvastada väljahingatavast õhust vesinikusisaldust või väljaheite suhkrusisaldust uurides.
  • Üks dignostikavorme on ka peensoole biopsia.

Taimsed piimad ja laktoositalumatus

Taimset päritolu piimad, mis laktoosi ei sisalda, on parim võimalus laktoositalumatuse käes kannatavate patsientide toidusedeli rikastamiseks. Sobivat piima võib saada nii riisist, sarapuupähklist, kaerast või mandlist. Mõnedes kauplustes on sobivad piimad ka müügil.

Eraldi äramärkimist tasub üha rohkem kaasaegses toitumises populaarsust võitev sojapiim, mis sisaldades kõiki asendamatuid amiinohappeid on eriti hea loomset piima asendama. Taimsed piimad on kolesteroolivabad.

Laktoositalumatuse erinevad vormid

Vanus, rass, tekkemoment ja haiguse tugevus võimaldavad laktoositalumatust jagada erinevatesse kategooriatesse.

  • Sünnipärane talumatus – see on kaasasündinud vaevus, mille korral seedetrakti seinal puudub laktaas. Sagedasem on see aafrika ja aasia päritolu inimeste puhul ning sümptomid on märgatavad juba varases eas.
  • Esmane talumatus – võib välja lüüa ükskõik millisel eluetapil, ehkki enamasti ilmneb juba lapseeas. Laktaasi puudulikkuse tase võib olla erinev ning sellest lähtuvalt varieerub ka sümpomite tugevus peaaegu märkamatust kuni ränkadeni. Haigus areneb pidevalt.
  • Teisene talumatus – see on mööduv haigusnäht, mis tuleneb laktaasi ajutisest vähenemisest peensoole seinal, enamjaolt seedetrakti põletikuste protsessude või, mõningate ravimite tarbimise tagajärjel.

Laktoositalumatuse ravi:

  • Piimatoodete välja lülitamine menüüst
  • Loomsete piimatoodete asendamine taimsetega
  • Kaltsiumipreparaatide manustamine
  • Laktaasi asendusensüümi kasutamine

Tervislik sojataim kasvab ka Eesti põldudel

Jõgeva Sordiaretuse InstituutDietoloogide arvates kujuneb soja XXI sajandi peamiseks tervisliku toidu allikaks. Kuna soja puhul ei saa rääkida erilisest maitsest, lõhnast ega välisest atraktiivsusest, saab sojatoodete kasulikkust tutvustada eelkõige tervendavate omaduste kaudu. Soja pole mingi müstiline imerohi, vaid tervislik lisa toidulauale ning igaüks võib ise otsustada selle tarbimise üle.

Sojatoodete kasulikkus on ilmselge ja silmnähtav, kuid süüa tuleb sojat mõõdukalt, sest juba meie esivanemad ütlesid: „Kõik mõõdukas on tervislik“. 25 g sojavalku päevas on piisav kogus organismi varustamisel õiget tüüpi valkudega.

Viimastel aastatel on soja kasvatamine levinud ka Eesti hobipõllupidajate seas. Soja on soojanõudlik lühipäevataim, kuid on loodud ja luuakse uusi sorte, mis valmivad ka pikema päeva ja mõõdukama soojusega aladel.

Jõgeva Sordikasvanduses katsetati sojaoa kasvatamist aastatel 1937. kuni 1941., kuid sobivate sortide puudumisel ja halbade ilmastikuolude tõttu neil aastail otsustati katsed lõpetada. Alates 2005.a. on taasalustatud katseid sojaoaga Jõgeva SAI-s, eesmärgiks luua kodumaine sort ning täiustada agrotehnika alaseid soovitusi. Senised tulemused on paljulubavad, keskmine seemnesaak katses on olnud 2 t/ha. Keemiliselt koostiselt ei jää Eestis kasvatatud sojaoad alla parimatele välismaa ubadele: toorproteiini keskmiselt 40%, toorõli 20%. Vähetähtis ei ole ka fakt, et katsetes kasutatakse ainult GMO vaba materjali.

Soja sordiaretus toimub Sojaliidu ja selle liikmeskonna initsiatiivil. Tegevuse eesmärgiks on saada Eestis kasvav ökoloogiliselt puhas GMO-vaba (geneetiliselt muundamata) sobiva kasvuaja pikkuse ning suure saagikusega sojaoa sort, mis pakuks toorainet toiduainete- ja loomasööda tootmisele ning töötada välja sojaoa Eestis viljelemise agrotehnika.

no images were found

Soovitused algajale sojakasvatajale:

  1. Soja kasvatamiseks vali neutraalse mullareaktsiooniga lõunakallakuga põld, mis kevadel varem soojeneb,
  2. Põld peaks olema suhteliselt umbrohupuhas, sest umbrohtu tuleb tõrjuda mehaaniliselt, kuna veel pole leitud efektiivselt mõjuvaid herbitsiide,
  3. Külva esimesest külvivõimalusest nädal hiljem, sest siis saad veel kord tärkavad umbrohud hävitada,
  4. Võimalusel inokuleeri seeme bakterpreparaadiga (juuremügarate moodustamiseks sojale vajalikku Rhizobium bakterit Eesti mullad ei sisalda), see võte suurendab saaki kirjanduse andmetel kuni 25%,
  5. Väetiseks vali vähese lämmastikuga PK-väetis,
  6. Külviviis laiarealine (45-50 cm), tihedus reas 15-20 idanevat seemet jooksvale meetrile, st 30-40 seemet m2-le ehk 6-8 g/ m2-le ehk 60-80 kg/ha olenevalt sordist.

Edasi pole muud, kui tõrju maltsa ja oota saagi valmimist, sest oma tugeva juurestikuga saab soja kõik kasvuks vajaliku mullast kätte.

Lea Narits, Maia Raudseping – Jõgeva Sordiaretuse Instituut teadurid